/nginx/o/2018/05/30/7871353t1h568d.jpg)
Kaubandus-tööstuskoja ettevõtjate seas tehtud küsitlusest selgus, et viimaste aastate jooksul on kasvanud nende ettevõtjate hulk, kelle hinnangul makstakse Eestis ümbrikupalka aina enam. Maksu- ja tolliamet on ümbrikupalkade maksmise vähendamise võtnud lähiaastatel peamiseks ülesandeks.
Nagu ütles pressiteate vahendusel kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts, annab probleemi kasvavast aktuaalsusest märku see, et üha vähem küsitlusele vastanutest hindavad oma sektori puhul ümbrikupalga maksmist nulli lähedale. Tema sõnul on pigem rohkem neid ettevõtjaid, kes hindavad oma sektori ettevõtete makstud ümbrikupalga osa kõrgemalt.
Küsitluse tulemustest selgus, et endiselt peetakse kõige problemaatilisemateks sektoriteks ehitust, majutust ja toitlustust ning kunsti, meelelahutust ja vaba aega. «Esile kerkis ka veonduse ja laonduse valdkond, mille esindajatest 30 protsenti hindasid oma sektoris ümbrikupalga maksmist lausa 31–50 protsendini väljamakstavast palgast,» kõneles Mait Palts.
Maksu- ja tolliameti peadirektori Valdur Laidi sõnul kinnitavad küsitlustulemused ka MTA-le nähtavaid riske ümbrikupalga maksmisega seotud hoiakute halvenemisest.
Uute lahenduste puhul pidas 68 protsenti küsitlusele vastanud ettevõtjatest oluliseks laiendada ümbrikupalgaga nõustumisel vastutust rohkem ka töötajatele. Kasvanud on nende ettevõtjate osa, kes hindavad endiselt efektiivseks ümbrikupalgaga võitlemise vahendiks tugevamate kontrollmeetmete kasutamist.
Kaubanduskoda korraldab oma liikmete seas ümbrikupalkade kohta küsitlust 2014. aastast. Seekordsele küsimustikule vastas 242 ettevõtjat.
/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)