R, 9.12.2022

Talgute ajal nappis Oiu kandis konni

Aivar Aotäht
, reporter
Talgute ajal nappis Oiu kandis konni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tänavu eelistasid konnad rännata aprilli keskpaigast mai alguseni. See pilt on tehtud jahedavõitu 28. aprillil Oiul.
Tänavu eelistasid konnad rännata aprilli keskpaigast mai alguseni. See pilt on tehtud jahedavõitu 28. aprillil Oiul. Foto: Marko Saarm

​Viimasel seitsmel kevadel kahepaikseid sigimisrändel üle maanteede aidanud talgulistel Eestis tänavu tööd küll jagus, aga muidu ränderohkel Tartu maantee Leie–Oiu lõigul on konni mitu korda vähemaks jäänud.

Kui näiteks talgute esimesel, 2012. aasta kevadel kanti nimetatud lõigul üle tee ligikaudu 6000 konna, siis tänavu vaid 740. 

«Konnad teel(t)!» projekti eestvedaja Kristiina Kübarsepp ütles, et põhjusi, miks on konni Oiu kandis märgatavalt vähemaks jäänud, võib olla palju, aga ühest vastust tal pakkuda pole. Samas on konnadel talgute korras abiks käidud õhtute arv püsinud umbes sama.

«Paar eelmist aastat olid konnadele sigimiseks ebasoodsad,» lausus Kübarsepp. «Talved olid lumevaesed ja seega kevadised veeolud sigimiseks kesised. Osa harilikke kärnkonni kui Leie–Oiu lõigu põhilisi rändajaid võis hukkuda juba talvitumisel. Samas oli tänavune kevad kahepaiksetele sigimiseks soodus just heade veeolude tõttu.»

Kübarsepa andmeil on konnaränne Leie ja Oiu vahel olnud ka muutliku iseloomuga, näiteks eelmisel aastal toimus suurem minek tavapärasest teeületuskohast eemal ning konnad liikusid ka päeval, kui vabatahtlikel polnud võimalik neid aidata. Nii saab osa konni teed ületades paratamatult hukka.

«Võib-olla ongi sealse asurkonna arvukus hakanud kahanema,» märkis Kübarsepp. «Tegelikult vaadatakse kahepaiksete populatsioone pikemas perioodis ja ma loodan, et sellest langusest on võimalik veel välja tulla.» 

Sakala pärimisele, et äkki on talgulised ise viimastel aastatel konni nende rändel häirinud, vastas Kübarsepp, et talgulised kindlasti kahepaikseid oma tegevusega ei häiri.

«Kokku käiakse umbes kuuel õhtul kahepaikseid üle tee aitamas. Inimesed konnadele peale ei astu, vaid koguvad nad ämbrisse ja viivad üle tee. Talgulised on väga hoolikad nii konnade märkamisel kui nende aitamisel,» rääkis ta.

Kübarsepa sõnul on plaanis konntalguid jätkata ka edaspidi ehk senikaua, kui väga tublidel vabatahtlikel jõudu jätkub või kuni ohtlikele teelõikudele hästi planeeritud konnatunnelid ehitatakse.

Talguliste pressiteate kohaselt päästeti sellel kevadel 14 700 pulmapaikadesse teel oleva kahepaikse elu. Eestis peeti 15 konnatalgut ning vabatahtlikud käisid abiks 475 korda. Kahepaiksete massilisem rändeperiood kestis aprilli keskpaigast mai alguseni. 

Kõige tihedam ränne oli sedapuhku Harjumaal Rae teel, kus vabatahtlike abiga päästeti autorataste all hukkumisest 3529 konna. Viljandimaal oli kaks talupaika: lisaks Tartu maantee Leie–Oiu lõigule toimetati Raudnas.

Konnatalguliste projekti toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Foto: Sakala
Märksõnad
Tagasi üles