Marianne Mikko: Moldova demokraatiat varitseb hulk ohte

Marianne Mikko Foto: Peeter Langovits ("Postimees")

KORD AASTAS toimub Brüsselis, Strasbourgis või Chisinãus Euroopa Liidu ja Moldova parlamentaarse koostöökomitee kohtumine. Sedapuhku olid parlamentide esindajad koos Strasbourgis. Arutluse all oli hulk tuliseid küsimusi, millest tähtsaim oli Moldova valimisseadus.

Parlamenti pääsemiseks peaks mis tahes Moldova erakond koguma vähemalt kuus protsenti häältest. Varem oli valimiskünnis neli protsenti. Millest selline muudatus?

Hoolimata Molodva võimude kõlavatest sõnavõttudest euroopalike väärtuste ja demokraatia teemal, jutustab reaalsus muust. On selge, et uute või opositsiooniliste jõudude esilekerkimist kardetakse. Valimiskünnise tõstmine on üks viis neid parlamendist eemal hoida.

OLEN VEENDUNUD, et uus valimisseadus kahjustab Moldova kodanike õigusi ja vabadusi ning teenib selgelt võimulolijate soovi kindlustada oma võimu ka pärast 2009. aasta valimisi. Europarlamendi Moldova delegatsiooni juhina oli minu soovitus valimisseadus uuesti läbi vaadata.

2005. aasta üldvalimisi jälgisid OSCE, Euroopa Nõukogu ja ka Euroopa Parlamendi vaatlejad. Meie ühises lõppraportis seisis selge sõnaga, et demokraatia tagamiseks ei saa valimiskünnis selles riigis olla üle nelja protsendi.

Meenutamist väärib kõnekatke valimisseaduse muutmise debatist Moldova parlamendis. Kommunistist parlamendisaadik Vadim Misin teatas kõlaval häälel, et kuueprotsendilise künnisega peaks rahul olema igaüks. Valimiskünnis võinuks olla ka 20 protsenti ning sellisel juhul koosneks kogu Moldova parlament kommunistidest.

SELGE ON, ET Euroopa Liit jälgib Moldova üldvalimistega seonduvat kõrgendatud tähelepanuga. Seda enam et möödunud nädalal Brüsselis kohtunud euroliidu välisministrid kinnitasid, et koostöö Moldovaga võiks lähitulevikus olla mahukam.

Usun, et uueks koostöövormiks võiks olla assotsiatsioonileping. See võimaldaks tihendada suhteid kõigis valdkondades. Leping soodustaks Moldova majanduse läände suunamist ning Euroopa Liidu ja Moldova majanduslikku lähenemist. Selge Euroopa perspektiiv annaks Moldovale mõjujõudu suhetes Venemaaga ning läbirääkimistel probleemse Transnistria üle.

Olen mitu korda rõhutanud, et Euroopa Liidu naaberriikide stabiilse arengu tagamiseks on eurointegratsioon hädavajalik. Jään aga endale kindlaks väites, et Moldova peab oma reformidega kiiresti edasi liikuma, sest tihendatud koostööleping euroliiduga ei tule tingimusteta. Üks neist on see, et Moldova kodanikud saaksid üle maailma valimistel osaleda ja ka väiksemad parteid pääseksid parlamenti.

Me jälgime kotkapilguga, kas moldovlaste telerite ekraanidelt vaatavad vastu kõik poliitilised jõud või üksnes võimupartei.