Kiskjakahjusid aitab ära hoida tõhus ennetustegevus

Suurkiskjate tekitatud kahjustusi aitab tunduvalt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Foto: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet hüvitas möödunud aastal Eestis karjakasvatajatele ja mesinikele suurkiskjate tekitatud kahju 249 573 euro ulatuses. Korralikel ennetusmeetmetel on aga kahjude ärahoidmisel väga suur roll.

Eesti looduse loomulik osa on heas seisus suurkiskjate asurkonnad. Samaväärselt loovad meie maastikus ja majanduses olulist lisaväärtust traditsioone järgiv loomakasvatus ja mesindus. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaeva ja riskiga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile võimalikult keeruliseks teha.

«Kiskjakahjude esinemiskohad osutavad meile, kus asuvad suurkiskjatele sobivad elupaigad ning kergesti kättesaadavad kariloomad või mesitarud,» vahendas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi sõnu ameti pressiteenistus. Talvi sõnul on Eesti metsades on kiskjate looduslike saakloomade – põdra, punahirve ja metskitse – populatsioonid väga heas seisundis, seega toitu peaks suurkiskjatele piisama. «Seakatku tagajärjel metssigade arvukuse olulise vähenemise ja suurkiskjate kiskluskoormuse muutuste vahel ei ole seni ilmnenud tõenduspõhist seost,» lisas ta.

Eestis peetakse ligi 100 000 lammast ning hunt murrab neist 0,6–1,1 protsenti. Palju suurem arv lambaid hukkub olmetraumade, haiguste ja õnnetuste tagajärjel.

Kiskjakahjude riski saab iga loomaomanik vähendada mitmesuguste tõhusate ennetusmeetmetega. Keskkonnaamet hüvitab poole ulatuses kulutused, mis on tehtud looma tekitatud kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. Eelmisel aastal esitasid 59 karjakasvatajat ja mesinikku taotluse suurkiskjate kahjustuste ennetusmeetmete rakendamise hüvitamiseks ning nende tehtud kulutused hüvitati 69 649 euro ulatuses. Kiskjarünnetega tekitatud kahjustuste vastasteks ennetusmeetmeteks on karjamaid ja mesilaid piiravad elektritarad, samuti hüvitatakse osaliselt karjavalvekoerte soetamiskulud.

Tõnu Talvi ütlemist mööda tagab hoolsalt paigaldatud ja pingestatud elektrikarjus ning karjamaal töötavad karjavalvekoerad loomakasvatajale pea täieliku turvalisuse. «Eestis on juba paarkümmend lambakasvatajat, kes selliselt rakendatud ennetusmeetmetega on kindlustanud oma lambakarja kaitse. Korralik ja töötav elektrikarjus hoiab ka karu mesitarudest eemal,» lausus looduskaitse peaspetsialist.

Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest lähtudes hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64–128 eurot aastas kahjude kohta.

2017. aastal laekus keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 320 taotlust 209-lt kahjusaajalt. Amet hüvitas kahjusid 249 573 euro ulatuses. Mullu murdsid hundid Eestis 1121 lammast, kusjuures 35 protsenti murdmistest leidis aset kolme kasvataja juures, kes polnud ennetusmeetmeid rakendanud. Lisaks murdsid hundid ka mõne kodukitse, veise, koera ja poni. Pruunkarud rüüstasid mullu 323 mesitaru, lisaks murdsid karud ka mõne veise ja lamba ning lõhkusid üle 550 silorulli.