Tervisekaitseameti teatel on difteeria ja teetanuse liitvaktsiin ainus täiskasvanutele mõeldud tasuta vaktsiin, kuid sellest hoolimata ei kasuta inimesed seda võimalust eriti. 2017. aastal vaktsineeriti difteeria ja teetanuse vastu 24 288 täiskasvanut, neist enamik ehk 16 462 inimest said süsti traumapunktis alles pärast traumat või saadud vigastust.
Eestis registreeriti viimane teetanuse haigusjuht 2017. aastal. Enne seda on teada üks haigusjuht 2013. aastast ja kaks juhtu aastast 2011.
Viimane difteeriasse haigestumine registreeriti Eestis aastal 2001, kuid meie lõunanaabrite juures Lätis registreeritakse difteeriasse haigestumisi peaaegu igal aastal. Käesoleval aastal on registreeritud juba kaks haigestumist, eelmisel aastal oli kolm haigusjuhtu.
Kummagi haiguse läbipõdemine kaitsvat immuunsust ei anna, seepärast tuleb end isegi pärast haiguse läbipõdemist uuesti vaktsineerida.
Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse riikliku immuniseerimiskava järgi lapse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine on kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist ehk lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6–7-aastaselt ja 15–17-aastaselt ning edasi peab juba igaüks ise hoolitsema selle eest, et kümme aasta tagant oma kaitset uuendada.
Difteeria ja teetanuse revaktsineerimise võimaluse kohta saab igaüks teavet küsida oma perearstilt, nakkuskeskusest või vaktsineerimiskabinetist. Vaktsiin on patsiendile tasuta.
Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab generaliseerunud lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Teetanust põhjustava bakteri eosed on laialt levinud pinnases ja tolmus. Enam kui 70 protsenti teetanuse juhtudest on seotud nahka läbistavate vigastustega ning haigustekitaja satub organismi haava kaudu.