Kohalike omavalitsuste ettevõtlusaktiivsus on raugemise teel

(Artikkel pärineb statistikaameti blogist.)

AVALIKU SEKTORI peamine ülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu. Siiski on ta üsna aktiivne ka majanduses. Seega on oluline põgusalt analüüsida tegevust sellel suunal.

Eestis on avalik sektor tähtis. Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal kõigist hõivatud 658 600 inimesest avalikus sektoris rakendatud 155 300 ehk 23,6 protsenti.

Avaliku sektori panus Eesti majandusruumis loodavasse lisandväärtusesse oli 2016. aastal 16,5 protsenti. Avalikus sektoris tehti 2016. aastal 244 miljonit töötundi, mis on 21 protsenti Eesti majandusruumis tol aastal tehtud 1159 miljonist töötunnist.

Aastal 2000 kuulus kohalikele omavalitsustele 279 ettevõtet, 2016. aastal 197. Seega on kohalike omavalitsuste käes olevate ettevõtete arv sel sajandil vähenenud ligikaudu 30 protsenti.

Riigi omanduses oli 2000. aastal 73 ja 2016. aastal 70 ettevõtet. Riigi majandusüksuste arv on aasta-aastalt pisut muutunud, kuid üldjoontes oleme samas kohas, kus olime sajandi alguses. See tähendab, et kohalikud omavalitsused on majandustegevusest veidi taandunud, riik aga mitte.

OMAVALITSUSTE käes olevate ettevõtete arv väheneb, kuid protsesside hindamiseks on tähtis teada, kas vallad ja linnad taanduvad kõigilt ettevõtlusaladelt proportsionaalselt või mõnelt alalt rohkem kui teistelt ning kas on valdkondi, kus aktiivsus hoopis suureneb. Nõnda on võimalik teha järeldusi, kas kohalikud omavalitsused loobuvad ettevõtlusest põhimõtteliselt või on ettevõtete arvu vähenemise põhjus üksnes tegevusstruktuuri muutus.

Kohalikud omavalitsused on tagasi tõmbunud enamikust ettevõtlusega seotud tegevusvaldkondadest, see tähendab majandustegevusest neile kuuluvate ettevõtete kaudu. Märgatavalt on vähenenud kohalikele omavalitsustele kuuluvate elektri ja gaasi tootmise alal tegutsevate ettevõtete arv.

Kasvu on näha ainult vee ja kanalisatsiooni ning tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. Need on elualad, kus on toimunud areng meie üha suurema Euroopa Liiduga lõimumise tõttu. Just sealt on saadud palju rahalist tuge vee- ja kanalisatsioonivõrkude väljaarendamiseks ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna Euroopa Liidu tavade ja arusaamadega kooskõlla viimiseks. Niisuguse Euroopa-suunalise arengu juures on aga keskne eelkõige avaliku sektori tegevus, mis tingibki kohalike omavalitsuste aktiivsuse kasvu neis valdkondades.

TÄHTIS ON vaadelda ka seda, kui palju kohalikel omavalitsustel maakondades ettevõtteid on ja milline on olnud ettevõtete arvu muutus viimasel kümnendil.

Aastal 2016 paiknes enim kohalikele omavalitsustele kuuluvaid ettevõtteid Harju maakonnas. Järgnesid Ida-Viru ja Pärnu maakond, neile omakorda Lääne-Viru ja Tartu maakond. Enamikus maakondades on viimase kümnendi jooksul kohalikele omavalitsustele kuuluvate ettevõtete arv vähenenud, samaks on see jäänud kolmes maakonnas ja kasv on toimunud ainult Võru maakonnas.

Kohalike omavalitsuste roll ettevõtete omamisel ja sedakaudu majanduses osalemisel näitab niisiis selgelt taandumise märke. Vallad ja linnad pühenduvad üha rohkem põhitegevusele ning löövad üha vähem ettevõtluse kaudu kaasa kogukondade arendamisel. See tundub olevat püsiv suundumus ja ka ühiskondliku küpsuse märk: olulised majandusfunktsioonid ei jää valdade või linnade eemaldudes täitmata, vaid need võtab üle erasektor, kes järelikult suudab neid ka nõutaval tasemel täita.

OMAVALITSUSTE ETTEVÕTTED

Kohalike omavalitsuste ettevõtete arv maakonniti aastatel 2007 ja 2016

FOTO: Allikas: statistikaamet

Tagasi üles