Tuulerõugete levik kogub tasapisi tuure

Enamasti põevad tuulerõugeid lapsed ja see möödub neil kergemini kui täiskasvanuil. Foto: Elmo Riig / Sakala

Uudisteportaal Läänlane kirjutas sealsest tuulerõugepuhangust. Läänemaal on tänavu punased sügelevad punnid saanud juba 140 inimest. Terviseamet nimetab seda tavapäraseks haigestumiste arvu kõikumiseks.

Tervisekaitseameti avalike suhete juht Iiris Saluri nentis, et tuulerõugeisse haigestumus on aastati erinev. Haigestunute arv sõltub tõenäoliselt sellest, kui palju kasvab peale lapsi, kes pole tuulerõugeid põdenud.

«Seda haigust põetakse harilikult üks kord elus, peamiselt lapseeas,» lausus ta.

Kui 2010. aastal registreeriti tuulerõugeid 6146, siis 2009. aastal 8556 korral.

«Kõikumine sõltub sellest, kui paljud on eelmisel aastal haiguse ära põdenud,» lausus Saluri. «Enamasti jäävad sellesse alla kümneaastased lapsed, harvem täiskasvanud.»

Terviseameti avalike suhete juht seletas, et tuulerõuged nakkavad äärmiselt kergesti ning kui lasteaiarühmas on kas või ükski sellesse haigestunud, peaksid need, kes soovivad vältida oma lapse nakatumist, ootama 21 päeva, enne kui järglase uuesti lasteaeda viivad.

«Üldiselt lapsevanemad tuulerõugeid eriti ei karda, sest teatavasti on parem need lapsena läbi põdeda,» nentis Saluri. Tavaliselt suureneb nakatumine märtsis ja aprillis ning väheneb suvekuudel märgatavalt.

Terviseameti Haapsalu esinduse epidemioloogia spetsialist Lea Kiis rääkis Läänlasele, et aasta algusest saadik on Läänemaal tuulerõugetesse jäänud 140 inimest, aga iga päev tuleb selle kohta teateid juurde ning palju haigestunuid on lisandunud just viimastel nädalatel. Enamikul juhtudel on need lapsed, ent nakkusele on alla jäänud ka mõni täiskasvanu.

«Lööve on täiskasvanutel samasugune kui lastel, aga enesetunne on kehvem ja palavik võib kõrgeks tõusta,» lisas ta. «Kõik lastenakkused kulgevad täiskasvanutel raskemini.»