Sisukord
Arvamus
Postimees

Põhjamaad on tähtsad eksporditurud

3 min lugemist

MÖÖDUNUD AASTAL suunati Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani 39 protsenti Eesti ekspordist, sealhulgas 44 protsenti kaupade ekspordist. Ainuüksi Soome turg moodustab ligikaudu viiendiku meie ekspordist.

Eelmisel aastal vedas Eestist Soome kaupa 1775 ettevõtet ehk ligikaudu veerand kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest. Rootsi vedas kaupa 1133 ettevõtet ehk 15 protsenti, Norrasse 1074 ettevõtet ehk 15 protsenti ja Taani 536 ettevõtet ehk seitse protsenti kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest. Ettevõtete arvu järgi on kõigi nelja riigi juures viis suurimat eksporditavat kaubarühma samad: masinad ja seadmed, puit-, plast- ja mustmetalltooted, mööbel ja elektriseadmed.

MIDA PAREMINI on eksport riikide ning kaupade ja teenuste vahel hajutatud, seda väiksemad on riskid. Eesti kaupade eksport on kõige mitmekesisem Soome-suunal. Möödunud aastal oli seal viie suurima kauba osa 21 protsenti, kusjuures kaupade osakaalud olid ühtlaselt jaotunud. Näiteks suurima kauba, spetsiifiliste masinaosade osa oli vaid 4,6 protsenti Soome suunatud kaupade ekspordist.

Norra ja Rootsi puhul oli viie suurima kauba osa 46 protsenti, sealhulgas näiteks mobiilsideseadmete osa Rootsi suunatud ekspordis oli 31 ja kokkupandavate ehitiste osa Norrasse suunatud ekspordis 20 protsenti.

Eksport Taani oli väga kontsentreeritud: viie suurema kauba osa moodustas 61 protsenti sellesse riiki suunatud kaupade koguekspordist, sealhulgas 30 protsenti kaupade ekspordist tuli küttepuidust.

Rootsi ja Norra krooni (SEK ja NOK) vahetuskursil euro suhtes on Rootsi ja Norrasse suunatud ekspordil võrdlemisi tagasihoidlik mõju ning see on pigem seotud konkreetsete kaupadega. Möödunud aastal kasutati eksporditehingutes Rootsiga SEK-i vaid seitsmel protsendil juhtudest, Norrasse ekspordis kasutati NOK-i 11 protsenti.

PIKEMAT AEGA kestnud tootlikkuse kasvust kiirem tööjõukulude kasv on halvendanud Eesti ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet. Kuigi tööjõukulude ja tootlikkuse kasvu vahe on vähenenud, tähendab see vaid seda, et ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime kahanemine on aeglustunud.

Eesti keskmine hinnatase on tasapisi Põhjamaade omadele lähemale liikunud, kuid vahe on ikka suur. Kõige enam on Eesti hinnad konvergeerunud Soome hinnatasemega: eelmisel aastal olid need esialgsete arvestuste järgi 61 protsenti Soome omadest. Kõige kaugemal on meie hinnad Norra omadest: möödunud aastal olid need vaid umbes 50 protsenti Norra hindadest.

Pikemas vaates on kaupade lisandväärtus suurenenud, mis kompenseerib vähemalt osaliselt hinnapõhise konkurentsivõime kahanemist. Hindade konvergents tähendab seda, et Eesti kaupade ja teenuste madalamate hindade eelised vähenevad või on kohati juba kadunud. See omakorda sunnib ettevõtteid tegelema veelgi rohkem tootearenduse ja tootlikkuse suurendamisega.

Hinnapõhise konkurentsivõime kahanemisest hoolimata on Eestist eksporditud kaupade turuosa kõikides Põhjamaa riikides viimase kümne aastaga kasvanud (Rootsi puhul siis, kui jätta ekspordist välja mobiilsideseadmed, mille mõju on väga suur). Ekspordituru hoidmise nimel on paljud ettevõtted pidanud leppima väiksema kasumiga.

SWEDBANKI SEL aastal tehtud tööstusuuring näitab, et kolm kõige olulisemat uut sihtturgu on Rootsi, Soome ja Norra. Taani oli kuuendal kohal. Rootsit peavad kõige populaarsemaks uueks sihtturuks mööbli-, masina- ja metallitööstusettevõtted, Soomet toiduaine- ja mööblitööstusettevõtted ning Norrat trüki-, masina-, metalli- ja mööblitööstusettevõtted.

Kaupade ekspordi käibe kasv on kahes viimases kvartalis aeglustunud. Kui Soome suunal oli see endiselt suur, siis eksport Rootsi on ka mobiilsideseadmeid arvestamata juba kaks kvartalit järjest kahanemises olnud. Samuti vähenes esimeses kvartalis eksport Norrasse.

Elamuehituse tipp on seljataga ja ehitusinvesteeringute kasv aeglustumas. Põhjamaade ehitustegevuse juures tuleks aga arvestada, et Rootsi, Norra ja Taani rahvaarv kasvavad kiiresti ning seetõttu püsib seal pikemas vaates nõudlus uute eluhoonete järele.

Maailmamajanduse suure nõudluse tõttu jäävad nõrgemate ehitusinvesteeringute kõrval muud erasektori investeeringud lähiajal tugevaks. Soomes nõuab hulk suuremaid tööstusprojekte rohkem erasektori investeeringuid ning ka Rootsis peaks nõudlus investeerimiskaupade ja tootmissisendite järele lähiajal suur olema. Norras ergutab naftahindade tõus nafta- ja gaasitootmist ning vastavaid investeeringuid.

MAJAPIDAMISTE eratarbimine on Põhjamaades olnud tugev nõudluse ja majanduskasvu allikas. Järgmisel aastal võivad Norras ja Rootsis hinna- ja intressimäärade tõus eratarbimise kasvu veidi aeglustada. Soomes toetavad lähiajal tarbimist tugev kindlustunne ning tööhõive ja palgakasv.

Samas, keskpikas vaates on riskiks see, et soomlased tarbivad oma säästude vähenemise arvelt. Ka Taanis toetavad tarbimise kasvu reaalpalga ja tööhõive kasv, kuid majapidamiste säästud on suured, mis viitab tugevama tarbimise jätkumisele ka lähiajal.

Seotud lood
22.05.2020 25.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto