/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2018/05/18/7850658t1hdb11.jpg)
Terviseamet hakkas suplushooaja lähenemise tõttu kontrollima avalike supluskohtade vee kvaliteeti, võttes terve hooaja jooksul proove enam kui sajast seirepunktist.
Terviseamet alustab supluskohtade seiret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku võetakse proove 52 avalikust supluskohast ning enam kui viiekümnest suplusvee seirepunktist, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud käima. Nende seas on ka Viljandi ja Paala järv.
Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli ehk kolibakteri ja soole enterokokkide hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Et soole enterokokid ja kolibakterid võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemiseks.
Supluskohad klassifitseeritakse nelja kvaliteediklassi: väga hea, hea, piisav ja halb. Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt 16-st viimase nelja aasta jooksul võetud suplusvee proovist.
Eelmise suplushooaja vältel võttis terviseamet kokku 470 suplusveeproovi, neist ligi kolmsada avalikest supluskohtadest. Terviseameti järelevalve käigus võeti 166 suplusvee proovi. Mullu Viljandis kontrollitud supluskohtade kvaliteediklassiks oli määratud väga hea.
Supluskohtade kohta leiab infot terviseameti kodulehelt.