Salvkaev on rajatud maapinnalähedastesse veekihtidesse, mistõttu kaevuvesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Samuti võib salvkaevu sattuda kõrvalisi esemeid või väiksemaid loomi, mis on üks reostuse allikas.

Keskkonnaameti vee peaspetsialist Kadri Haameri sõnul on kaevu puhastamist mõistlik alustada selle tühjaks pumpamisega. Reostuse ilmnemise korral tuleb salvkaev puhastada ja desinfitseerida, üle kontrollida nii kaevu tehniline seisukord kui ka võimalikud reostusallikad. Kui kaevu ei puhasta, on see ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale.

Võimaluse korral tuleks kaevuvett kontrollida iga kolme-nelja aasta tagant, kuid kahtluste korral ka sagedamini. Veeproove võtavad atesteeritud veeproovivõtjad, kes järgivad kehtestatud nõudeid.

Vee kvaliteedi hindamist saab iga kaevuomanik tellida näiteks Eesti keskkonnauuringute keskuselt, terviseametilt ja suurematelt vee-ettevõtetelt. Joogivee puhtust hindavad akrediteeritud laborid, kes teevad veele mikrobioloogiliste ja keemiliste omaduste analüüse.

«Selleks, et vältida kaevu reostumist, tuleb täita kaevu hooldusala nõudeid. Salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 70 sentimeetri kõrgusele maapinnast ning maapind kaevu ümber peab olema ümbritsevast reljeefist kõrgem. Kindlasti tuleb üle vaadata kaevukaane seisukord, et vältida sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite kaevu sattumist,» soovitas Kadri Haamer.