Salvkaevud vajavad hoolt ja vee puhtus kontrollimist

enne suve on soovitatav kontrollida oma salvkaevu olukorda ja vee kvaliteeti.

FOTO: FOTOGRAAF MARKO SAARM / SAKALA

Keskkonnaamet tuletab meelde, et enne suve on soovitatav kontrollida oma salvkaevu olukorda ja vee kvaliteeti. Maa- ja suvilapiirkondades saadakse vett paljudel juhtudel salvkaevudest. Enne suvist veevõttu tuleb aga kaevu seisukord üle vaadata ning vajaduse korral seda puhastada ja desinfitseerida, et vältida vee reostumist väliskeskkonnast tuleneva saastega. Õige aeg selleks on just suvine kuivaperiood.

Salvkaev on rajatud maapinnalähedastesse veekihtidesse, mistõttu kaevuvesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Samuti võib salvkaevu sattuda kõrvalisi esemeid või väiksemaid loomi, mis on üks reostuse allikas.

Keskkonnaameti vee peaspetsialist Kadri Haameri sõnul on kaevu puhastamist mõistlik alustada selle tühjaks pumpamisega. Reostuse ilmnemise korral tuleb salvkaev puhastada ja desinfitseerida, üle kontrollida nii kaevu tehniline seisukord kui ka võimalikud reostusallikad. Kui kaevu ei puhasta, on see ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale.

Võimaluse korral tuleks kaevuvett kontrollida iga kolme-nelja aasta tagant, kuid kahtluste korral ka sagedamini. Veeproove võtavad atesteeritud veeproovivõtjad, kes järgivad kehtestatud nõudeid.

Vee kvaliteedi hindamist saab iga kaevuomanik tellida näiteks Eesti keskkonnauuringute keskuselt, terviseametilt ja suurematelt vee-ettevõtetelt. Joogivee puhtust hindavad akrediteeritud laborid, kes teevad veele mikrobioloogiliste ja keemiliste omaduste analüüse.

«Selleks, et vältida kaevu reostumist, tuleb täita kaevu hooldusala nõudeid. Salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 70 sentimeetri kõrgusele maapinnast ning maapind kaevu ümber peab olema ümbritsevast reljeefist kõrgem. Kindlasti tuleb üle vaadata kaevukaane seisukord, et vältida sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite kaevu sattumist,» soovitas Kadri Haamer. 

Loe ka neid

Tagasi üles