/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2011/05/24/595694t1h6ff3.jpg)
Kümnendate Sakala mängude üks kõrgpunkte, tuhande osalejaga tantsupidu peetakse laupäeval Viljandi järve ääres asuval kunstmuruväljakul, et mitte kahjustada tribüünidega varustatud jalgpalliväljaku hinnalist murukatet.
Maakonna tantsupidu tuleb tänavu pidada traataia sees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paraku teeb paljudel tantsupeolistel meele mõruks tõsiasi, et maakonna rahvatantsu suursündmus toimub kusagil nurga taga traataia sees platsil, kuhu ei peeta võimalikuks isegi tribüüne tellida, ning seetõttu võib publikul palju nägemata jääda.
«Tantsupeo omapära seisnebki selles, et vaatajatele näidatakse mitte nende endi kõrgusel naeratavaid nägusid, vaid tantsumustreid,» rääkis rahvatantsurühma Vabajalg liige Krista Valdvee. «Sellest, mille kallal õpetajad on eri rühmi koos tantsima pannes vaeva näinud, jäädakse paraku ilma.»
«Arusaadav, et raha on vähe ja seetõttu katsutakse hakkama saada ökonoomselt, kuid ikkagi jääb õhku küsimus, miks tantsijad peavad pidu pidama lääpas võrkaiaga piiratud varuväljakul,» nurises sama tantsurühma liige Kaupo Kase.
Staadioni haldava Viljandi spordikeskuse juhataja Mati Jürisson nentis, et kui pidada tantsupidu jalgpalliväljakul, võib arvestada sellega, et staadion on pärast vähemalt poolteist kuud suletud ning muru taastamisele kulub päris suur summa. Näiteks Tallinna Kalevi staadioni murukatte taastamine läks pärast tantsupidu maksma miljon krooni ehk ligi 70 000 eurot.
«Meil on staadionil tulemas mitu olulist mängu ja terve suvi on üritusi täis,» rääkis Jürisson. «Kui palju muru taastamisele täpselt kulub, selguks hiljem. Muidugi pole meil tantsupeoliste vastu midagi, aga kes selle kinni maksab?»
Mängude peakorraldaja, Kristiina Alliksaar Viljandimaa omavalitsuste liidust kinnitas, et staadioni on investeeritud märkimisväärseid summasid ja kui probleem on ainult väljaku kattes, tuleks leida võimalus see soetada.
«Praegu meil aga valikut pole,» nentis Alliksaar. «Laupäevase peo proovide periood on muidugi küll nii lühike, et suuri mustreid harjutada ei jõua, seega ei tohiks publikul midagi olulist nägemata jääda.»
Sakala mängude kavva kuuluvat maakonna tantsupidu on viimastel aastatel peetud nii lossimägedes Teisel Kirsimäel, Viljandi spordihoones kui lauluväljakul.
«Selge see, et spordirajatise muru ei saa ära rikkuda, kuid alternatiivi ka praegu ei paista,» rääkis Vabajala liige Rannar Raba. «Kui ühel hetkel jõuab asi viimaks nii kaugele, et hakatakse Viljandi lauluväljakut uuendama, on kõige olulisem, et kuulda võetaks võimalikult paljusid osapooli. Sellest peaks tulema koht, kus saab korraldada nii tantsu- kui laulupidu, rääkimata kontsertidest.»
Kaupo Kase, kes on ka Viiratsi vallavolikogu esimees, nentis, et omavalitsuste juhid on vaadanud asju oma piirkonna mätta otsast ning linn kui maakonnakeskus on seetõttu sageli jäänud vaeslapse ossa.
«Loomulikult kutsume kõiki laupäeval seda toredat nii paljude osalistega pidu vaatama, aga soovime tõmmata tähelepanu sellele, et võimalused jätavad praegu kahjuks väga soovida,» lausus Krista Valdvee.
«Kahtlemata ei taha ka meie jalgpallimuru rikkuda. Soovime lihtsalt, et edaspidi ei läheks otsuseid tehes nii nagu alati. Näiteks ehitatakse maakonnakeskusse suur ja kallis staadion, aga reaalselt seda maakonna suursündmuste jaoks, näiteks tantsupeoks, kasutada ei saa,» lisas ta.