Poolteise kuu jooksul on Viljandimaal registreeritud töötute arv kahanenud rohkem kui 300 võrra. Majanduse paranemise kõrval mängib selles oma osa suvehooaja saabumine.
Suvehooaeg vähendab töötukassa klientuuri
26. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa värskeima, möödunud nädala lõpust pärineva statistika järgi on end maakonnas töötuna kirja pannud 1735 inimest. 16 eluaasta ja pensioniea vahele jäävatest elanikest moodustab see 6,9 protsenti, mis asetab Viljandimaa Jõgeva-, Tartu- ja Saaremaa järel Eestis neljandaks.
Töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laan rääkis, et vakantseid kohti on asutusel praegu vahendada palju ja järjest enam inimesi leiab nende kaudu uue leivateenimisvõimaluse. Registreeritute arvu vähendab kõvasti ka hooajatöö, mille vahendamist töötukassale aga enamasti ei pakuta.
Kahjuks maksavad paljud ajutise tööjõu vajajad Laane teada palka mustalt, mis tähendab, et riigile makse ei laeku ja töötaja kohta ei kehti mitmesugused sotsiaalsed garantiid. Töötute registrist võtavad inimesed end sageli ikka maha. «Nad lihtsalt ei saa minna tööintervjuule või meie pakutavat kohta vastu võtta, sest on juba ametis,» seletas Laan.
Kallid kivid
Traditsiooniline ala, mis vajab sesoonsuse tõttu ajutist tööjõudu, on põllumajandus. Ent lisapersonali tarvidus pole agraarharudes sugugi ühesugune: näiteks aianditel või köögiviljakasvatajatel on see palju suurem kui teraviljapõllu pidajatel.
Kolga-Jaani valla Eeriksaare talu peremees Märt Laansalu, kelle mitmesajahektarisel põllupinnal kasvab nii teravilja, rapsi kui kartulit, palkab suviti lisaks neli-viis täiskasvanut ja teist sama palju kooliõpilasi. Mehed, kes talle appi tulevad, töötavadki Laansalu jutu järgi tihti hooaegade kaupa ja leiavad talvel, kui neid põllul tarvis pole, rakendust näiteks metsas.
«Mul käivad igal aastal ühed ja samad inimesed,» sõnas Märt Laansalu. «Usaldusväärsed mehed, kõrval neil seisma ei pea.»
Suvilisi kasutatakse muu hulgas ka ladude koristamiseks ja hoonete ümbruse niitmiseks, kuid üks olulisemaid ülesandeid on korjata Eeriksaare põldudelt kivisid.
«Kivi hind on näha sügisel, kui see koristuse ajal midagi ära lõhub. Selles mõttes on kivikorjamine põllumehele üks paremini äratasuvaid töid,» leidis peremees.
Nii restorani kui vabrikusse
Koormuse märgatav suurenemine tabab soojade ilmade saabudes ka turismiettevõtjaid. Kopra turismitalu pidav Rudo Puks rääkis, et tema ettevõttes tehakse suvel kogu aasta tööst 60—70 protsenti. Et nõudlusega toime tulla, palkab Karksi vallas asuv puhkekeskus paari või kaks lisakäsi, nii et töötajaskond kasvab seitsme-kaheksani.
Kui tavaliselt on Koprale kõrghooajaks appi võetud kooliõpilasi, siis tänavu otsustas peremees valida inimesed, kes saaksid sobivuse korral sügiselgi ametisse jääda.
«Meie töötajad on saanud nii hea väljaõppe, et siirduvad välismaale,» põhjendas Puks vajadust värske vere järele.
Ajutisi abilisi läheb suvel vaja nendeski ettevõtetes, kus tootmise maht küll ei kasva, kuid on tarvis asendada puhkajaid. 140 töötajaga kodutekstiili tootja Mivar-Viva juhatuse liige Toomas Värva eelistab puhkuste ajal kohad täita oma töötajate lastega, kuid seadus seab sellele piirid.
«17-aastane peab töötama tunni vähem, kui kestab vahetus,» seletas ta. «Aga nii ju ei saa, et poole vahetuse pealt paneb osa seltskonda pillid kotti!»
Keerulisema ja eriväljaõpet vajava tegevuse tarvis ei ole vabrikus küll võimalik hooajatöölisi kasutada, kuid pakkimiseks, siltide kleepimiseks ja muude lihtsate ülesannete täitmiseks kuluvad nad marjaks ära. «Töödistsipliinist noortel puudu pole, nad on väga hästi motiveeritud,» kiitis Värva asendajaid. Tänavu plaanib ta palgata neid paarikümne ringis.