Karula järv valmistas teadlastele pettumuse, Paala järv tunnistati tubliks

Karula järve sügavamates kihtides pole teadlaste sõnul hapnikku, mistõttu liiguvad kalad üksnes kaldavööndis ja veepinna ülakihis. Foto: Elmo Riig

​Maaülikooli teadlased uurisid eelmisel aastal keskkonnaministeeriumi tellimusel kuue loodusliku väikejärve ja kahe tehisveekogu, nende hulgas Viljandi järve suubuvate Karula ja Paala järve kalastiku olukorda. Kui lühikese ajalooga Paala paisjärve tulemused olid head, siis Karula järve sügavamates veekihtides pole teadlaste sõnul hapnikku, mistõttu liiguvad kalad üksnes kaldavööndis ja veepinna ülakihis.

«Sellistes tingimustes ei sobi see veekogu enam kohale, keda siia alles hiljuti noorjärkudena asustati. Samuti ei loo see teistele liikidele häid tingimusi,» märkis keskkonnaministeerium oma pressiteates.

Karula järvest saadi katsepüükidega kätte kümmet liiki kalu, peamiselt särge, nurgu ja roosärge. Paala järvest püüti üheksat kalaliiki, seal hulgas ahvenat, haugi, latikat ja linaskit.