Uuring andis Paala järve kalastikule hea hinnangu

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paala paisjärv on küll väike, aga teadlase sõnul kalastiku poolest tubli veekogu.
Paala paisjärv on küll väike, aga teadlase sõnul kalastiku poolest tubli veekogu. Foto: Marko Saarm / Sakala

Katsepüügid kaheksast väikejärvest pakkusid nii lootust andvaid avastusi kui pettumusi, selgub Eesti maaülikooli teadlaste tehtud väikejärvede kalastiku uuringust.

«Meie kalavarudest räägitakse tihti tuntumate ja suuremate veekogude näitel, kuid väiksemad järved võivad peita suurimaid aardeid. Kui võtta arvesse, et Eestis on ligikaudu 2800 järve ning selle projektiga uuritud umbes 220 veekogu, siis see ei moodusta veel kümmet protsentigi,» rõhutas minister Siim Kiisler juba 1995. aastast tehtavate iga-aastaste uuringute vajalikkust ministeeriumi kodulehel.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtud uuringu eesmärk on uurida kalavarude seisundit sellistes Eesti väikesiseveekogudes, kus on lubatud nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega, aga ka ainult harrastuslik kalapüük õngpüünistega.

2017. aastal tehti ihtüoloogilised välitööd kuuel looduslikul järvel ja kahel tehisveekogul, Viljandis Paala paisjärvel ja Soodla veehoidlal. Esimest korda uuriti Paala paisjärve ja Karula järve, mis mõlemad suubuvad Viljandi järve.

Karula järvest tegid teadlased katsepüüke selle uuringuga esimest korda ning kogesid mõningast pettumust. Järve sügavamates veekihtides pole hapnikku ning kalad liiguvad vaid kaldavööndis ja vee pinna ülakihis. Sellistes tingimustes ei sobi see veekogu enam kohale, keda siia alles hiljuti noorjärkudena asustati, ega teistelegi liikidele. Järvest püüti 10 liiki kalu, arvukamad liigid on särg, nurg ja roosärg.

Paala paisjärv Viljandis on küll väike, aga tulemustelt tubli veekogu, kust püüti üheksat liiki kalu. Lühikese ajalooga paisjärve iseloomustab kerge juurdepääs ning sealt on võimalik püüda ahvenat, haugi, latikat ja linaskit. Püügipaiga valikul on Paala järves eelistatud ujumispaigapoolne piirkond, samas väldib kala väljavoolu akvatooriumi. Võimalik paisjärve puhastamine mõjutaks spetsialistide arvates kalastiku edasist käekäiku positiivselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles