Mitte kõrge aktsiisid, vaid madalad palgad

Aivar Kaljusaar

FOTO: Marko Saarm

MINU ARVATES SAI tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes teadupärast sellest ametist loobus, asjatult nahutada. Peamine etteheide talle olid liiga kõrged aktsiisid, eriti alkoholi oma. Seda pilti tuleks vaadata avarama pilguga.

Aktsiisid kinnitab üldse rahandusministeerium. Kuid vaatame edasi ja küsime: miks käib eestlane Lätis?

Statistika näitab, et ei käida sugugi vaid alkoholi pärast. 26. aprilli Postimehes ilmunud suurest hinnavõrdlusest nähtub, et meil on suur hulk tooterühmi kallimad kui lõunanaabritel. Soomlasi on meiega juba raskem võrrelda, sest nende elatustase on nii palju kõrgem.

NEID, KES KÄIVAD Lätis ainult alkoholi pärast, on tegelikult tõenäoliselt üsna vähe. Mõnes mõttes on see ka naabrimehe ees hooplemise koht: nii mõnelegi meeldib praalida, et ta käis Lätis käraka järel.

Inimesed ostavad lõunanaabrite juures ka kõiki teisi kaupu. Eriti populaarsed on toidu­kraam, ehitusmaterjalid ja kütus. Võin seda omadest kogemustest kinnitada. Alati, kui ma käin Valmieras – ja mitte ainult seal, vaid ka teistes Läti linnades –, on üks kindel asi toiduainete ning vajadusel ka riiete ja jalatsite ostmine. Kui ma tean ette, et mul on midagi oma elukeskkonna parandamiseks vaja, vaatan üle, mida ja millise hinnaga pakuvad meie lõunanaabrid.

KUI VAREM OLI Valmieras veel mõni koht, kust eestlasi eest ei leidnud, siis enam selliseid pole. Eestlased on avastanud ka sealse hulgilao, kus veel aasta tagasi üritati «mittekliente» tõrjuda, kuid millest on praeguseks saanud hea sissetulekuallikas. Kaubanduskeskusest ja ehitusmaterjalide poest pole mõtet rääkidagi. Eestlasi võib sealt leida kõikidel nädalapäevadel.

Sealsete kaubandustavade juures meeldib mulle just see, et kui on hulgiladu, siis on hulgihinnad kõigel, mitte nagu meil, kus mõnel kaubal on kõrgem hind kui tavapoes. Ja kui on allahindlus, siis ikka kõikidel kaupadel. Meil kohtab reklaami «Hinnad all kuni 40 protsenti!», mis tähendab võib-olla seda, et sokid või midagi muud sellist on nii palju alla hinnatud.

Lätlaste käest oleks meie kaubanduses kõvasti õppida. Või tuleks esmatarbekaupade aktsiise ka meil langetada, et hinnad taskukohasemaks muutuksid?

Õnneks või kahjuks on eestlastel suuresti avastamata meie lõunanaabrite kultuur. Ärme räägime vaid Riia kontsertidest ja etendustest. Siinsamas Valmieras on ka aeg-ajalt väga häid kontserte ja täiesti taskukohaste hindadega. Pole ju vahet, kas sõidad Tartusse või Valmierasse.

MIKS ON NII, et Lätis on hinnad odavamad kui meil?

Siinkohal tuleb taas appi statistika. Meie keskmine kuupalk ületab lätlaste oma umbes 360 euroga. Kui neil oleks sama kõrged hinnad kui meil, käiksid vist pooled lätlased ostlemas Leedus, kus on veel madalam keskmine palk ja veel madalamad hinnad. Osa lätlasi juba kasutab seda võimalust.

Ning kui te arvate, et leedulased on oma kaubanduses valitsevate hindaega rahul, siis eksite. Väga suur osa neist teeb oma pikema aja ostud Poolas, sest seal on veel odavam.

Miks aga käivad soomlased alkoholi ostmas Lätis, mitte Eestis? Nende keskmine kuupalk on üle 2000 euro suurem kui meil ja neil on võimalik võtta ette pikemaid sõite kui meil. Nende rahakott kannatab käia Lätis alkoholi järel. Kui meie sissetulek oleks põhjanaabrite omaga samas suurusjärgus, siis vaevalt me käiksime kaubareisil lätlaste juures, vaid ikka kaugemal, kus on veel odavam. Vaadake, millised on õlle ja veini hinnad Kesk-Euroopas!

Siit järeldus: süüdi pole mitte meie aktsiisipoliitika, vaid meil on selliste hindade jaoks veel liiga madal palk. Kasvab tootlikkus, kasvab ehk ka töötasu ja järjest vähem inimesi käib tulevikus ainult alkoholi pärast Lätis.

Tõuseb meie lõunanaabrite palk, tõusevad nende juures ka hinnad. Ma arvan, et lähima kolme aasta jooksul on Läti kaotanud odavama maa eelise. Iseasi, kui palju tõusevad selle aja jooksul meie palgad ja hinnad.

ON KÕLANUD KA mõtted aktsiisi langetada. Selle ämbriga ei ole mõtet kolistama hakata. Hinnad ei lange.

Ilmekas näide on lätlaste aasta algul tehtud katse sedasi hindu alla tuua. Seal hakkas kohalikele põllumajandustoodetele kehtima madalam aktsiis. Lootus oli niiviisi hindu alandada ja tootmist turgutada. Mis aga välja tuli? Hinnad langesid mõne sendi, suuremalt osalt jäid aga samaks ja oli kohti, kus hinnad tõusid. Saadud vahe panid kaupmehed oma tasku.

Sama võib märgata meie kütusemüüjate puhul. Kohe, kui tõusevad maailmaturu hinnad, kerkivad ka väljamüügihinnad. Kui aga maailmaturu hinnad langevad, langeb postihind pärast ajakirjanduses ilmuvat kära. Põhjendus «Meil oli veel vana hinnaga kütus sees» ei kõlba kuhugi, sest miks ei ole kunagi odavama hinnaga kütust tagavaraks, kui on teada, et hinnad hakkavad tõusma.

Niisiis, aktsiise pole mõtet langetama hakata. See oleks rumal otsus, mis loodetud kasu ei tooks. Praeguses olukorras tuleks maksud samal tasemel hoida. Kui tuleb aeg ja palgad tõusevad õigele tasemele, väheneb ka vajadus Läti riiki toetada.

Piiriülene kaubandus oli, on ja jääb.

Loe ka neid

Tagasi üles