Kuidas tudeng käis neli kuud noorsoopolitsei jälgedes

Kaidi Olle Foto: Politsei- ja piirivalveamet

POLITSEISSE PRAKTIKALE minnes polnud mul õigupoolest aimugi, mis mind ees ootab. Suur huvi laste ja noortega töötamise vastu viis mind aga just Viljandi noorsoopolitseisse. Tagantjärele võin öelda, et need kuud avardasid tunduvalt mu silmaringi ning andsid mõistmise, kui suur vastutus on pandud ühele noorsoopolitseinikule lastega tegelemisel.

Väga ruttu sai selgeks, et noorsoopolitseinik ei saa arvestada tööajaga kaheksast viieni, vaid peab olema valmis kogu aeg, olenemata nädalapäevast või asukohast. Olgu tegu ennetusürituse, kodukülastuse, ümarlaua, loengu või tänavapatrulliga – tööaeg võib olla nii päise päeva ajal kui pilkases pimeduses.

Et töö kellaaega ei küsi, peab noorsoopolitseinik olema hea planeerija. Mõne keerulisema ülesande, näiteks kadunud või väärkoheldud laste juhtumitega, tuli tegelda ka vabal päeval. 

Samuti käis noorsoo- ja piirkonnapolitsei mõnel õhtul probleemsete perede juures kodus. Korraga võeti haardesse üks omavalitsus ning koos sama piirkonna lastekaitse- või sotsiaaltöötaja ja päästeameti ohutusjärelevalve juhtivinspektoriga külastati peresid, kus perevägivalla, alkoholi liigtarbimise ja ka koolikohustust mittetäitvate lastega seotud väljakutsed on sagedased.

SAIN TEADA, ET Viljandimaal on ametis kolm noorsoopolitseinikku, kes on oma tööpõllu ära jaganud haridusasutuste kaupa. See tähendab, et igal koolil ja lasteaial on oma noorsoopolitseinik, kes on partner igal ajal, mitte üksnes siis, kui tulised probleemid on juba päevavalgele kerkinud.

Noorsoopolitseinik võib üles astuda õpetajarollis või mõnel spordiüritusel kohtunikuna. Ikka selleks, et saada lastega võimalikult hea kontakt ja luua usalduslik suhe, kus politseivormis inimesega juletaks asju arutada. Loengud koolides ja töötubades internetiohtudest, helkuri kandmisest või koolikiusamisest olid lausa iganädalased.

Politsei tööd tutvustasime ka avalikel üritustel, kus mul õnnestus teha kandev roll lõvi Leona. Muu hulgas pidasime politseis lahtiste uste päeva, kuhu oli üsna suur tung ja kus sai lähemalt uudistada nii kainestuskambrit kui käeraudu.

NELI KUUD ANDSID mulle kinnitust, et noorsoopolitsei töö põhirõhk on ennetusel – et hoida ära halvimat ja suurendada noorte teadlikkust neid varitsevatest ohtudest. Tänapäeval, mil kogu maailm tegutseb aina aktiivsemalt internetis, varitsevad lapsi suured ohud just seoses küberkiusamise ja muu internetis toimuvaga. Nii on ka Viljandi politseil näiteks Facebookis oma lehekülg, et uutest suundumustest aegsasti teada anda ning olla vajadusel vahetus kohtaktis nii noorte kui teiste piirkonna elanikega.

Sageli saab politsei noortelt kirju, milles nood küsivad nõu suhete teemal. Olenevalt murest teeb politseinik otsuse, kas jutud saab aetud kirja teel või tuleks ikkagi silmast silma kohtuda.

Avalikke postitusi jagub aga tervele kogukonnale. Teemanädalad tuletavad meelde nii turvavöö kasutamist kui ka ohte veekogudel. Samuti leidub toredaid jutukesi politseitööst, vormikandjate ühistest ettevõtmistest (kas või luulevormis) ning inimeste tänuavaldusi ja tähelepanekuid. Kusjuures suuremalt jaolt kirjutavad Viljandi Facebooki lehele uudisnuppe just kohalikud noorsoopolitseinikud.

Tähtis märksõna on koostöö eri asutuste vahel, sest noorte murede lahendamisel toob edu see, kui eri valdkonna asjatundjad panevad pead kokku ja pakuvad oma tööliinis parimaid võimalusi. Nii näiteks kutsuvad noorsoopolitseinikud kokku ümarlaudu, kus spetsialistid otsivad võimalusi halvale teele või lausa hätta sattunud laste aitamiseks, nii et neist sirguks pikas plaanis täisväärtuslikud tublid inimesed.

Sageli kutsuti asjaosalised kokku kooliprobleemide tõttu, teisisõnu lapse põhjuseta puudumiste või koolikorra sagedaste rikkumiste pärast. Ümarlaual osalesid laps, tema pere, kooli esindajad, lastekaitsetöötaja ja politseinik.

Ühises arutelus püüeldakse ikka selle poole, et saaks last ja tema vanemaid toetada ning murele lahenduse leida. Ümarlaual jagati ülesanded, millega igaüks pidi hakkama ühise eesmärgi nimel tegelema. Noorsoopolitseiniku roll on sellistes olukordades näiteks lapsega kord nädalas kohtuda. Koos lapsega seatakse nädala eesmärgid ning nädala pärast analüüsitakse, kuidas nende täitmine õnnestus. Tuli ette ka kordi, kui noorsoopolitseinik käis koolitunnis või lasteaiarühmas, et sealses keskkonnas toimuvast selgust saada.

VEENDUSIN SELLESKI, et noorsoopolitseiniku amet vajab väga hea suhtlemisoskuse kõrval tugevat närvi keerulistest peredest pärit laste ja nende vanematega tegelemisel ning üllatuslikult palju kujutlusvõimet. On ju ilmselge, et pealiskaudne ja kuiv jutt tulemust ei anna.

Lastele ja noortele ennetussõnumi kinnistumise tagab tegevus. Just seetõttu tekkis idee anda raudteeäärses Võhma koolis panus sellesse, et raudtee läheduses õpitaks käituma ohutult, ning korraldada loovtööde võistlus «Võhma vedur». Saabunud taiesed erisugustest raudteesõidukitest pälvisid avalikkuse suurt tähelepanu ja tunnustust raudteeohutuse tagamise edendamise eest.

Soovin korravalvuritele vastupidavust ja jõudu muuta meie ühiskonda turvalisemaks.