Jahimeeste selts annab soovitusi metslooma poegadega kohtumiseks

Jahimeeste selts annab soovitusi, kuidas käituda sattudes kokku metslooma ja tema poegadega. Foto: Kaarel Roht

Kätte on jõudnud aeg, mil metsaelanikele sünnib järelkasv. Sotsiaalmeediasse on ilmunud esimesed ülesvõtted inimeste kokkupuutest metslooma poegadega. Paljud ei tea, kuidas nendega käituda. Eesti jahimeeste selts koostas selleks puhuks juhendi.

«Meie metsades elutseb palju loomi ja linde, mistõttu kohtumised nendega on tavapärased,» kommenteeris Eesti jahimeeste seltsi (EJS) tegevjuht-bioloog Tõnis Korts. «Tavaliselt pole metsloomad ohtlikud, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid,» lisas ta.

EJS-i tegevjuhi nõuniku ning ornitoloogi Kaarel Rohu sõnul kehtivad samad põhimõtted ka lindude puhul. Tema sõnul ei tohiks ligineda linnule, kes on silmanähtavalt erutunud. «Leides linnupesa, tuleks uudishimu maha suruda ning ettevaatlikult, ilma vanalinde pikemalt häirimata taganeda ning lahkuda lindude pesitsusterritooriumilt,» selgitas Roht. «Mõnedel poegadel on kombeks pesast lahkuda, kui keegi neid häirib, seetõttu võivad nad aga kiskjatele kergeks suupisteks saada,» lisas ta.

10 nõuannet, mida teha kui peaksid metslooma ja tema poegadega kokku sattuma.

1. Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane sinnapoole, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, võib emaloom sind rünnata.
2. Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib rünnata.
3. Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja nende poegi ning  ise ohvriks sattuda.
4. Ära kunagi meelita söödaga metslooma enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob tal inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini majade juurde toitu otsima.
5. Osal metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi, näiteks põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal. Kui loomale tundub, et ta on nurka surutud, võib ta rünnata.
6. Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida (silitada, sülle võtta või selfisid tegema hakata).
7. Metsloomaga kohtudes tuleks mõelda ka sellele, et neil võib olla parasiite (kirbud, puugid, täid), ka lindudel. Kui oled paljaste kätega lindu/looma puudutanud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimaluse korral desinfitseerida.
8. Vigastatud metslooma või lindu ei tohiks häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil (1313) ja kirjeldada olukorda.
9. Ära lähene metsloomale või tema poegadele, kui oled ise vigastatud, haige või sinu liikumine on häiritud. Ohu korral on taganemisvõimalused raskendatud. Lisaks võid sa haigusebakteri loomale edasi kanda.
10. Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade ja lindude loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud.