Vaba mõte. 9. mai relvad

Aasta tagasi 9. mail sain ma enda arvates pisut aimu, kuidas võis end tunda KGB eesti rahvusest reatöötaja, keda saadeti nõukogude ajal 24. detsembril kiriku juurde luurele, et panna kirja neid inimesi, kes on julgenud jõulujutlust kuulama tulla. Kui too 1980. aastate hakul KGB heaks tegutsenu polnud püstiloll ja tal oli pisutki empaatiavõimet, võis ta ennast tunda väga ebameeldivalt. Või mida tunneb inimene, keda ühtaegu pisut kardetakse, aga kindlasti põlatakse?

Mina läksin eelmise aasta 9. mail vaatama, kas Viljandi Järveotsa obeliski juurde on ka palju lilli ja pärgi toodud. Juhuslikult kohtasin seal kõndides paari tuttavat, kes tulid, panid mälestusmärgi jalamile lille, seisatasid korra ning lahkusid. Mulle tundus, et minu nägemine ei mõjunud neile meeldivalt. Aga kindlasti tundsin mina, et ma olen vales kohas ja valedel kaalutlustel.

Teadsin ju, et kui ma teen fotod lilledest ja pärgadest, millest üks on Venemaa saatkonnalt, ning avaldan need Sakala digilehes, jätkub maailmasõja Viljandi lahing nende fotode kommentaariumis. 9. mail Nõukogude perioodiga seostatavatele sõjahaudadele või -mälestistele lillede panek on päris paljude eestlaste silmis kui riigireetmine. Punased nelgid on sel päeval relvade eest.