Ebatäpsed aadressiandmed võivad jätta pensionäri toetuseta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ülle Madise.
Ülle Madise. Foto: Tairo Lutter

Õiguskantsler pöördus omavalitsuste juhtide poole probleemi tõttu, mis on ilmnenud üksi elava pensionäri toetuse maksmisega. Viimase aasta jooksul on õiguskantsleri poole pöördunud rohkem kui 20 inimest, kes on jäänud ilma üksi elava pensionäri toetusest. Põhjuseks on sageli olnud nende ebatäpsed aadressiandmed. Võib pidada tõenäoliseks, et samal põhjusel üksi elava pensionäri toetuseta jäänute arv on tunduvalt suurem.

Pensionäritoetuse saamiseks peab pensionär elama üksi ning seda peavad kajastama rahvastikuregistri andmed. Elukohaandmete korrektsus rahvastikuregistris sõltub muu hulgas aadressiandmete määramise tavast omavalitsuses, mis omakorda seab pensionäritoetuse saamise sõltuvaks omavalitsuse tegevusest. Paraku tõlgendavad omavalitsused ruumiandmete seadust erinevalt, mistõttu erineb ka aadressiandmete määramise praktika.

Riikliku toetuse puhul peaks seesugune olukord olema välistatud. Iga õiguse ja hüve määramisel tuleb läbi mõelda selle rakenduslik, kättesaadavuse pool, seejuures vältides inimeste jooksutamist ja ebavõrdset kohtlemist. Selleni saab jõuda omavalitsusjuhtide ja riigiasutuste koostöös.

Õiguskantsler leiab, et omavalitsusjuhid peaksid tagama, et nende vallas või linnas määrataks elukoha aadresse ruumiandmete seaduse nõuete järgi. Kui selgub, et eluruumi aadress vajab täpsustamist, tuleks seda mõistliku aja vältel teha. Aadressi määramise küsimust peab käsitlema ehitisregistriga seotud menetlustest eraldi. Kui omavalitsus on otsustanud anda eluruumile täpsema aadressi, tuleb tal omal algatusel (ilma elukohateadet küsimata) muuta rahvastikuregistris inimese aadress ja sellest talle teada anda.

Omavalitsustes pole ühtset lähenemist sellelegi, kas ja millisel juhul on põhjendatud korteri tubadele erinevate aadresside andmine. Mõned vallad ja linnad on andnud ühe korteri tubadele eraldi aadressid, kuid pole teada, et see oleks üldisem praktika. Samasugune ebaselgus valitseb ka sotsiaalhoolekande asutustes püsivalt elavate inimeste ruumidele aadressi määramisel.

Mõned omavalitsused on väljendanud muret, et kui hoone osadele määrata aadressid ilma ehitisregistri andmete eelneva korrastamiseta, võib see

· soodustada korterite ehitamist majadesse, mis ehitusloa järgi peaksid olema ühepereelamud;

· takistada inimestel maamaksuvabastuse saamist, kui nende elukohaandmed eri registrites ei kattu;

· tuua kaasa probleeme kavandatava rahvaloendusega, mis plaanitakse teha elektrooniliste andmebaaside põhjal.

Ka nende probleemide lahendamine eeldab riigi ja omavalitsuste koostööd, mille sihiks on ühtlustatud praktika aadressiandmete määramisel. Seepärast on soovitatav neid küsimusi terviklikult arutada ning jõuda ühtsete üleriigiliste reegliteni. Vajaduse korral võiks selleks koostada juhised koos asjakohaste näidetega.

Õiguskantsler tuletab omavalitsusjuhtidele meelde, et pensionäritoetust ei tohi arvestada üldhooldusteenuse tasu üle otsustamisel pensionäri sissetuleku hulka. 

Tagasi üles