Militaarne jalajälg jäi kaardile kümnes kohas

Üks kunagi Viljandis sõjaväele kuulunud garaažidest Foto: Marko Saarm

Äsja lõppenud Eesti militaarpärandi uuringusse mahtus Viljandimaalt kümmekond objekti. Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud uuring andis ülevaate XIX ja XX sajandi militaarpärandist ning selle tulemused võivad olla abiks turismikorraldajatele ja kõigile teistele, kes tunnevad huvi eri ajaperioodidel Eestisse jäänud militaarse jalajälje vastu. Uuringu esmane eesmärk oli saada ülevaade Eestis ehitatud militaarhoonetest ja -rajatistest, mis on säilinud, kuid pole kaitse all.

«Seni on puudunud üle-eestiline vaade, mille põhjal militaarehitisi omavahel võrrelda või nende kultuuriväärtust hinnata. Kõige olulisem on aga, et info on avalikult kättesaadavaks tehtud ning asutused ja inimesed saavad sellega oma tegevuses arvestada,» ütles kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes. «Riikliku kaitse alla võtmise otsused, seaduse alusel piirangute seadmine ja ka lammutamisotsused peavad olema põhjalikult kaalutud ning põhinema üle-eestilisel võrdleval analüüsil. Uuringu tulemused aitavad seda lünka täita. Kõik asjad ei peagi olema riigi kaitse all, kogukonnakaitse töötab sageli paremini.»