Eesti vajab tugevat Euroopat

MAIKUU ALGUS ON aeg, mil Euroopa, sealhulgas Eesti, tähistab Euroopa päeva. Mis seisus Euroopa Liit praegu on?

Viimased aastad on Euroopa Liidule olnud ühed tema ajaloo keerulisemad. Korraga on kerkinud mitu suurt probleemi, millele pole kiireid ja üheseid lahendusi, ometi tuleb nendega järjekindlalt ja tervemõistuslikult tegelda, et need edasi paisudes Euroopa koostööd ohustama ei hakkaks. Nimetan järgnevalt mõned olulisemad.

KÕIGEPEALT JULGEOLEKUMURED.

Praeguseks on kujunenud unikaalne olukord: kõigis liikmesriikides ütleb avalik arvamus, et ka Euroopa Liit peab panustama julgeolekusse ja kaitsesse. Seni on seda nähtud ennekõike NATO ülesandena. Muutunud julgeolekupilt on kujundanud situatsiooni, kus inimesed soovivad ka liidu panustamist turvalisuse suurendamisse, et kõik võimalikud ressursid, kogemused ja oskused ära kasutada.

Põhjused, miks Euroopa Liidu riikide kodanikud nii arvavad, on regiooniti ilmselt erinevad, kuid tulemus on sama. Kesk- ja Ida-Euroopa, sealhulgas meie kandi inimesed, peavad ennekõike silmas Venemaa agressiivset käitumist, Lääne-Euroopa inimesed terrorismi ning Lõuna-Euroopa nii terrorismi kui Euroopa lõunanaabruse konflikte ja sellest tingitud põgenike survet.

Seetõttu ongi Euroopa Liit lõpuks otsustanud luua Euroopa Kaitseliidu ehk alustada tegelikku kaitsekoostööd liikmesriikide vahel. Järgmise eelarveperspektiivi kava näeb ette julgeolekukulude kolmekordistamist.

Loomulikult on tähtis igakülgne koostöö NATO-ga ja dubleerimise vältimine, kuid arvesse tuleb võtta seda, et kõik liikmesriigid ei ole NATO liikmed (meile lähematest riikidest on need Soome ja Rootsi) ning ka nende oskused ja võimalused tuleb maksimaalselt ära kasutada.

Samuti on uuenenud julgeolekupildis valdkondi, mis ei ole enam klassikaliselt sõjalised, vaid tsiviilvaldkonnaga tihedalt läbi põimunud. Nende riskidega tegelemisel peab Euroopa Liidul olema selge roll. Need on näiteks hübriidohtudega tegelemine, küberjulgeolek ning avaliku arvamuse mõjutamine valeuudiste abil sotsiaalmeedias ja ka klassikalises ajakirjanduses.

TERRORISMIVASTANE võitlus Euroopas nõuab samuti tihedat koostööd ning infovahetust Euroopa Liidu riikide vahel. Enamiku viimastel aastatel Euroopa linnades toimepandud terrorirünnakute taga on liidu riikide endi kodanikud. Seega tuleb senisest palju rohkem tegelda radikaliseerumise põhjustega ja nende vältimisega Euroopa enda ühiskondades.

Kiiresti kasvav oht on küberrünnakud. Nüüdseks on üheselt selge, et edukas küberrünnak võib maksta elusid, on see siis näiteks rünnak tuumaelektrijaama, lennujuhtimiskeskuse või haiglasüsteemide vastu.

Selge on, et kõigis tulevikukonfliktides on oma osa küberrünnetel ning selleks peab Euroopa olema tunduvalt paremini valmis. Olen Euroopa Parlamendis liidu küberkaitse raportöör ning mu selleteemaline raport on parlamendis hääletusel juunis.

TEINE TÄHTIS JA ka emotsionaalne valdkond, mis Euroopat mõjutab, on põgenikekriis. Arvestades, kui palju on sõdu ja muid konflikte nii Euroopa lõuna- kui idanaabruses, tuleb nentida, et põgenike surve Euroopale igal juhul jätkub.

Siit tekib küsimus, millised on Euroopa võimalused seda survet leevendada väljaspool Euroopat, andes humanitaar- ja arenguabi riikidele, kes põgenikke vastu võtavad ja on konfliktiriigi vahetus naabruses. Samuti Euroopa võimekusest osaleda ja mõjutada poliitilisi protsesse, mis peaksid konfliktiriikides rahu taastama.

Teine osa teemast on see, kuidas on võimalik Euroopa sees kokku leppida põgenike vastuvõtus nii, et vähendada survet neile riikidele, kuhu otsene põgenike voog suundub. Näiteks Itaaliale, Kreekale ja teistele Lõuna-Euroopa riikidele.

Samas tuleb vältida Euroopa-siseseid pingeid, mis on juba tekkinud sellest, et ühtki head ja toimivat lahendust pole leitud. Ümberpaigutamise kvoodisüsteem hästi ei tööta, sest osa riike pole nõus põgenikke üldse vastu võtma ning teiseks on põgenikel Euroopa vaba liikumise tingimustes lõpuks ikkagi võimalik liikuda riiki, kuhu nad tegelikult jõuda tahavad, ehk praegu peamiselt Saksamaale.

Seega tuleb põgenikeprobleemi lahendamiseks Euroopas kasutada hulka elemente, alustades tugevast piirivalvest ning lõpetades põgenikke vastuvõtvatele ja integreerivatele kogukondadele Euroopa Liidu rahalise toetuse andmisega. See kõik aga eeldab Euroopa Liidu sisest koostööd ja valmisolekut lahendusi leida.

VEEL SEISAB Euroopa Liidul ees Brexit. Seniajani pole selget ettekujutust, milline hakkab olema liidu ja Suurbritannia suhe pärast seda, kui Suurbritannia liidust järgmise aasta märtsi lõpuks päriselt lahkub. Kas ja missugusel kujul hakkab Suurbritannia osalema Euroopa ühisturul, millised hakkavad olema teiste liidu riikide kodanike õigused Suurbritannias ja vastupidi. See selgusetus ja ebamäärasus häirib Euroopa Liidu tegevust ka muudes valdkondades ning seetõttu on väga vajalik, et liidu ja Suurbritannia kokkulepe tuleviku kohta peagi sünniks.

Samas pole veel lõpuni maha maetud lootus, et Suurbritannia loobub viimasel hetkel Euroopa Liidust lahkumisest. Liidu eelarve kontekstis tähendab Suurbritannia lahkumine 12 miljardi euro suurust aastast auku.

Olukorra teeb Euroopale keerulisemaks ka ebastabiilne ja ettearvamatu suhete seis pikaajalise kõige olulisema liitlase USA-ga. Pärast Trumpi asumist USA presidendi kohale on Ühendriigid loobunud vabakaubanduslepingu kõnelustest Euroopa Liiduga, taandunud kliima soojenemise vastase võitluse eesliinilt ning nüüd ähvardavad nad Euroopat koguni kaubandussõjaga. See kõik ei ole praeguses maailmas mõistlik areng, sest nii Euroopale kui USA-le on põhilised konkurendid maailmas hoopis teistsuguseid väärtusi järgivad Hiina ja Venemaa, aga mitte nad teineteisele. Seega tuleks endiselt pingutada Euroopa ja USA liitlassuhte hoidmise ja arendamise nimel.

EUROOPA LIIDU RIIKIDE inimestele on tähtis ka majanduse tervis. Viimasel ajal läheb Euroopa majandusel taas päris hästi, kuigi mõnes riigis kummitab suur tööpuudus ning just noorte tööpuudus, mis tekitab pessimismi ja negatiivseid hoiakuid ka suhtumises Euroopa Liitu. Noorte tööpuudus on väga suur mõnedes Itaalia ja Hispaania piirkondades ning kohati mujalgi. Seetõttu on uue Euroopa Liidu eelarvekava üks prioriteete noored ja noortele suunatud võimalused.

Peale eespool nimetatute on Euroopa ees veelgi suuri muresid, on see siis keeruline suhete seis pikaajalise partneri ja naabri Türgiga, kel on ka oluline roll Süüria põgenikega tegelemisel, või suhted Venemaaga. Viimati mainitud on jõudnud ummikseisu, sest ei paista Venemaa mingitki soovi suhteid läänemaailmaga parandada.

Keerulised on lood ka energiajulgeoleku tagamisega, mille juures sõnad ja teod näiteks Nord Stream 2 suhtes lahku lähevad ning Euroopa energiasõltuvus Vene gaasist suureneb.

Seoses kliimamuutustega ning temperatuuri tõusuga ja jää sulamisega Arktikas võib ette näha pingete kasvu selles piirkonnas, kus tekib juurdepääs uutele maavararikastele aladele ja laevateedele. Arktikas põrkuvad otseselt Euroopa, Venemaa, USA ja Kanada huvid, aga ka Hiina on sel suunal järjest aktiivsem.

MURESID JA KATSUMUSI Euroopal seega jätkub. Samas ei tohi unustada, et alles on kõik see tähtis, mida Euroopa Liit on oma eksistentsi jooksul saavutanud. Ja seda on rohkem kui ükskõik kus mujal maailmas, alates Euroopa ühisturust, inimeste, kaupade ja teenuste vabast liikumisest, ühisest rahast ning vaesemate riikide toetamisest kuni tõsiasjani, et Euroopa Liidu liikmesriigid omavahel ei sõdi, olgugi et ajalugu on nii mõnegi praeguse liikmesriigi vastasseise täis.

Euroopa Liit on maailmas täiesti unikaalne saavutus ning ka need, kes näiteks Eestis millegipärast ikka veel arvavad, et Eestil võiks väljaspool liitu paremini minna, võiksid vaadata, milline on olukord näiteks Moldovas. Riigis, mis vabanes meiega samal ajal Nõukogude Liidust, on Eestiga enam-vähem samas suurusjärgus ega ole Euroopa Liidus ega NATO-s. Muidugi loodan ma, et ka Moldoval hakkab lõpuks hästi minema, kuid Eesti puhul ei näe ma ühtki majanduslikku, poliitilist ega julgeolekulist argumenti Euroopa Liidu liikmeks olek kahtluse alla seada.

Eesti on Euroopa Liidus olemisest palju ja põhimõtteliselt võitnud. Meie huvides on ka tulevikus tugev Euroopa, mis suudab vastu seista maailma turbulentsidele.

Tagasi üles