Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832306t1hbe29.jpg)
Tänavusel Suure-Jaani muusikafestivalil tõotab pakkuda erilise elamuse 16. juunil Olustvere viljaaidas kõlav Jimi Hendrixi ja Georg Friedrich Händeli loomingu kontsert.
Selle kannavad ette kammerkoor ja rokkansambel eesotsas Eesti hinnatuima kitarristi Laur Joametsa ning solistide Ivo ja Robert Linnaga. Algul oli kontsert kavandatud Lõhavere linnamäele, aga riigimetsa majandamise keskuse vastuseisu tõttu tuli otsida uus paik. Enne ja pärast kontserti võib aida ees uudistada Harley Davidsoni mootorrattaid. Just see tsikkel oli omal ajal Jimi Hendrixi lemmik.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832305t1hcef5.jpg)
Suure-Jaani muusikafestivali kunstiline juht Andres Uibo, tänavune vägevaim kontsert tõotab tulla Olustvere vanas viljaaidas.
Kogu programm on vägev ja tõde selgub festivali lõpuks. Loomulikult panustame nimetatud kontserdisse väga tublisti, sest teema on eriline.
Kontserdi alustab Händeli «Tulevärgimuusika» ning selle lõpuosas tuleb juurde basskitarr, siis trummid ja edasi soolokitarr. Kontsert jätkub Jimi Hendrixi muusikaga. Kuulajate ette astuvad 2016. aastal Grammy võitnud kitarrist Laur Joamets, Kristjan Kallas, Henno Kelp, Robert Linna, kammerkoor Collegium Musicale, kes mullu sai EBU koorikonkursi peavõidu, ja kammerorkester Estonian Sinfonietta. Erikülaline on Ivo Linna, kes laulab ja räägib sellest, mis ühendab Händelit ja Hendrixit.
Mulle terminid «rokkmuusika» ja «klassikaline muusika» ei meeldi. Minu jaoks on üks klassikaline muusika, see, mis kestab üle aegade. Hendrix on kitarrigeenius, kes saavutas kolme aastaga taseme, mida mitte keegi enam kunagi järele ei tee. Tema suhe muusikasse, musikaalsus on ületamatu. Basskitarristidel või trummaritel on võimalik seni tehtut ületada, aga soolokitarristidel on nii, et Hendrix istub seal kuskil üleval ja teised võivad sellest vaid unistada.
Kas teda võib võrrelda Paganiniga, kes mängis viiulit ühel keelel?
Neid kahte võib võrrelda küll. Hendrix mängis ka ühe keelega kitarri. Kõmu tekitas ta veel sellega, et mängis Woodstocki festivalil Ameerika hümni, kitarr kaela taga, ja tegi muid vempe.
Ta näib tagantjärele veidi hullumeelne.
Geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel ei olegi mingit vahet. Ainult veidi hullumeelne tüüp saab midagi geniaalset luua. Meenutagem kas või maalikunstnik Vincent van Goghi. Teda saatis tohutu ebaedu, oma eluajal suutis ta müüa vaid kaks väikest maali ja pälvis kummalist kuulsust oma kõrva äralõikamisega. Tänapäeval on tema teosed kõige kallimad maailmas. Hendrix oli samuti veidrik, kes elas vaid 27 aastat. Võime ainult arvata, mis oleks juhtunud, kui ta oleks rohkem elanud. Ametliku versiooni järgi lämbus ta omaenda oksesse pärast metsikut pidutsemist eelmisel õhtul ning kodus manustatud üheksat Vesperaxi unerohutabletti, mis ületas näidustatud koguse 18 korda.
Kas ta oli ka narkomaan?
Narkootikume ta kahtlemata tarvitas. See on paljude pillimeeste häda ja ka klassikalise muusika tegijad tarvitavad narkootikume.
Kui lahutada Hendrixist narkootikumid, siis ehk ei oleks ta geeniuseks osutunud.
See on ainult spekulatsioon, aga kahtlemata võisid narkootikumid tema loomingule positiivset mõju avaldada. Loomulikult on see enesehävituslik tee, aga teatud mõttes on tihti just narkootikumid loomeinimeste doping. Erinevalt spordist loomeinimesi diskvalifitseeritud ei ole.
Milliseid kokkupuutepunkte on Hendrixil ja Händelil?
Nad elasid paarisajandise vahega ühes ja samas Londoni majas. Seal avati 2000. aastal Händeli ja 2016. aastal Hendrixi muuseum. Mõlemad olid oma ajastu suurimad muusikud. Händel kirjutas muusikat kuninga lõbusõitudele Thamesi jõel ja pompoosset õukonnamuusikat. Erinevalt Bachist olid tal käsutada hästi suured koorid ja orkestrid. Kõike, mida ta tahtis, seda ta kuninga lõputu rahakoti abil ka sai.
Kord ei soovinud tolle aja Londoni kapriisne superstaar esitada üht väga keerulist aariat. Hästi suurt kasvu Händel haaras temast kinni, riputas kolmanda korruse aknast välja ning superstaar karjus hirmuga: «Laulan, laulan, laulan!» Ja ta lauliski. Händel armastas hästi süüa ja juua ning kõik vigurid, mis hiljem olid Hendrixil, olid omal ajal ka temal.
Kuidas Olustvere viljaait esinemiskohana tundub?
Kontserdi tehnilise poole produtsent Raivo Rätte ütles, et see on vapustav koht, kus muusika kõlab imeliselt. Veidi tuleb teda kangastega kohendada, aga kõik on tehtav.