Juhtkiri. Leitav tagaotsitav

Sakala logo Foto: «Sakala»

Tänapäeval on inimestega ühendust saada lihtsam kui kunagi varem. Seetõttu on loogiline oletada, et kui keegi on tagaotsitavaks kuulutatud, on ta moodsast võrgustunud elust kas irdunud või pole sellega kunagi kaasa läinudki. Kui mitte muud, siis vähemasti seda ei oskaks küll oodata, et end võimude eest varjav naine või mees on oma nime ja näoga ühismeedias aktiivne.

Laupäevases lehes ilmunud lugu sellest, kuidas Sakala ajakirjanikul õnnestus ühe tagaotsitavaga Facbooki kaudu kontakti saada ja isegi kohtuda, on kahtlemata markantne. Seda enam et too mees – Andres Viidas – ei redutanud kusagil välismaal, nagu see särastel puhkudel sageli käib, vaid elas pealinnas sõbra juures.

«Kuidas politsei ei suutnud seda meest tabada, aga ajakirjanik suutis?» võis nii mõnigi lehelugeja küsida. Ühest küljest tuleb nentida, et see on õigustatud küsimus. Tõe huvides peab aga märkima, et on arusaadavaid põhjusi, miks asjad niimoodi läksid.