Armastus, kus pole võitjaid

Alice Lokk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karenin (Janek Vadi) on Liisat (Ingrid Isotamm) palavalt ja tingimusteta armastanud juba lapsepõlvest, kuid Liisa süda ei kuulu kahjuks ainult temale.
Karenin (Janek Vadi) on Liisat (Ingrid Isotamm) palavalt ja tingimusteta armastanud juba lapsepõlvest, kuid Liisa süda ei kuulu kahjuks ainult temale. Foto: Gabriela Liivamägi

​Armastusest ei saa üle ega ümber. Lev Tolstoi «Elav laip», mille lavastaja Kristo Viiding 21. aprillil Ugalas publiku ette tõi, kõneleb ennastsalgavast armastusest ja surmast kui pääseteest.

Üldiselt on lavastuse atmosfäär tõsine ja melanhoolne. Sünget meeleolu kergendab lõbus mustlasmuusika. Erkpunase valguse taustal möllav ansambel Peeter Konovalovi juhatamisel paneb elama kogu lava. Muidugi ei saa jätta märkamata Svjata Vatra artisti Ruslan Trochynskyi laulu ja tromboonimängu, ansambli liikmete seas särab aga enim Fedja (Martin Mill) imekaunis armuke Maša (Kadri Lepp), kes oma mänguga toob välja romadele omase kirglikkuse ja dramaatilisuse, vastandudes külmale ja kurvameelsele Liisale (Ingrid Isotamm).

Märksõnad

Tagasi üles