Viljandi raekoja 225. aastapäeval meenutas läinud aegu Helgi Kissa, kes on raesaalis jah-sõna kuulnud tuhandetelt paariminejatelt.
Paaripanija meenutas raekojas lilledest tulvil aastakümneid
Teisipäevaõhtune meenutuste tund algas Jakobsoni gümnaasiumi balletistuudio nõtkete tütarlaste etteastega. Seejärel kõneles linna kauaaegne perekonnaseisuametnik Helgi Kissa, kes on ka 86-aastasena väärikas daam.
«Alustasin 1. oktoobril 1960 ja 2. mail 1992 kell 15.50, kui olin viimase paari registreerinud, võtsin oma kuuest lapselapsest vanima käe kõrvale ja hakkasin päriselt vanaemaks,» rääkis Helgi Kissa.
Algul oli tema töötuba raekoja alumisel korrusel, kuhu mahtusid laud ja mõni tool. Kunagine tarbijate kooperatiivi juht Velju Sarapuu oli paar nädalat pärast algust esimene, kes soovis tähtsat talitust raesaalis.
Kõik, kes on Viljandis abiellunud või lapsele nime pannud, teavad, et tähtsat talitust ei juhtinud mitte ametnik, vaid loova vaimuga hingeline inimene.
Peale rohkete lillede ja säravate noorte inimeste oli Helgi Kissal meenutada muudki: kuidas tuli keskealine naine ja palus, et ta tema tütrele aru pähe paneks, ning tütarlaps sooviga, et ametnik ei registreeriks isa uut abielu. Südant puistates on öeldud: «Pai proua, ma ei taha enam abielus olla!»
Helgi Kissa ütles neid hetki meenutades, et võõrad rõõmud ja mured said enda omaks.
Suvekuudel käis abielude registreerimise laupäevadel umbes kakskümmend paari. Sügisel ja talvel võis neid olla vähem, kuid alla viieteistkümne mitte. Seetõttu imestas Helgi Kissa, et linnavalitsuse kutsel oli läbi aegade 28. oktoobril abiellunutest tulnud raesaali vaid üksainus paar
.
Merike ja Tiit Arumaa olid abiellunud siinsamas 30 aastat tagasi. Üks neist töötab meditsiiniõe ja teine autojuhina, neil on kaks täiskasvanud last.
Linnapea tänas seda ainsat paari valgete rooside ja lillefotoga, mille tähtpäevalised olid ise paljude hulgast valinud. Seejärel võtsid nad fotole Helgi Kissa autogrammi.