Võhma valis lillemissi

Ürituse peakorraldaja Riho Teras ja potistatud püsilillede võistlusel parimaks valitud lõhnava leviisia hübriidi kasvatanud Kristi Teras. Foto: Egon Valdaru

Pühapäeval oli Võhmas väga lilleline päev — peeti lillede missivõistlus, näitus ja oksjon. Kohaliku aiandusseltsi Kanarbik eestvõttel valis nimekas žürii vaatamiseks üles seatud potistatud püsililledest parimaks lõhnava leviisia hübriidi (Lewisia longipetala x).

«Võimas mulje,» ütles näituse kohta Eesti tuntuim sibullillede kasvataja Sulev Savisaar, kes seal  märkmiku ja pastakaga ringi kõndis. «Siin on üllatavalt palju haruldasi taimi. Mitut nendest nägin elus esimest korda.»

Ta kiitis ka väga uhkeid kividega kompositsioone. Üks neist, milles uhkeldas lõhnava leviisia hübriid, pälviski hiljem esikoha.

Savisaare sõnul oli see üritus Eestis esmakordne ja enneolematu. Isegi Lätis, mis on aianduses kõvemal järjel, ei ole potistatud püsilillede missivõistlusi korraldatud. Tõsi, mujal maailmas, eriti Inglismaal, on need levinud ja armastatud.

Võhmasse saabunud hindajad olid tõelised gurmaanid, kes vaatasid täpselt iga lehekest ja värvinüanssi. Lisaks Sulev Savisaarele kuulusid žüriisse Arnold Hannust Haideaiast, iirisekasvataja Elle Ahse, Enno Ahse, Lembit ja Saima Kaar­na osaühingust Aiasõber, Airi ja Tarmo Loid osaühingust Valgehanso ja Katrin Mäeots Tartu ülikooli botaanikaaiast.

Lilli uudistanud seitsmeaastased kaksikõed Annika ja Annabel Kukk ei saanud sugugi aru, miks kohtunikel hindamine nii kaua aega võtab. Vastemõisa lähistel lillede keskel kasvanud neiud leidsid oma lemmiku kiirelt. Annabel jõudis suure osa eksponaatidest koguni oma vihikusse üles joonistada.

Tänuväärne õitseja

Potistatud lilledel hinnati peale harulduse veel taime tervise ja kompositsiooni iseloomulikke tunnuseid ning liigi sobivust Eestisse.

Võitnud lillemissist kõneldes ütles aiandusseltsi Kanarbik juhatuse liige Riho Teras, et kui tavaliselt leviisiad Eestis hästi vastu ei pea, siis lõhnava leviisia hübriidi näol on tegemist vastupidava klooniga, mis meie tingimustes kenasti õitseb ja talvitub.

«Ta tahab poolvarjulist, pidevalt niisket keskkonda, siis õitseb meeletult,» õpetas ta. Praegu on see taim Eestis üsna haruldane, ent Terase meelest võiks teda kasvatada tunduvalt rohkem.

Teise koha pälvis tiibpojeng ja kolmandaks tuli mätasjas merikann.

Publik valis parima tulbi

69 sorti lõiketulpide seast sai oma lemmiku valida publik. Võidu pälvis 22 häälega «Angelique», mille oli kasvatanud Rein Teras. Tema kaasa Kristi Teras aga oli toonud kõik esikolmikusse jõudnud püsililled.

Tuntud kollektsionäär Mati Rang oli Vastemõisa lähistelt ühes võtnud suures valikus lõiketulpe ja Nõrga talu iluaia perenaine Krista Kukk oli väljas mitme püsilillega.

Nii Rang kui Kukk kuuluvad Võhma aiandusseltsi Kanarbik ligi 40-liikmelisse perre, nagu ka võhmalanna Natalie Saluste. Kanarbiku hing ja eestvedaja on Saluste sõnul Tartus geneetikateadurina töötav ja vanematekodus Võhmas püsililli kollektsioneeriv Riho Teras. «Tänu temale saime talv läbi käia Võhmas kõrgtasemelistel loengutel. Tema teadmised ja aed on meile kõigile suureks eeskujuks,» lausus ta.

Riho Teras omakorda oli näitusel agaralt kaasa löönud seltsi liikmetele väga tänulik. «Mul on hea meel, et Võhmas elavad lillearmastajad inimesed,» rõõmustas ta.

Lillepäev lõppes oksjoniga, kus enamik näitusel olnud potililli maha müüdi. Alghinna 50 senti sai kasvataja endale, seda ületanud summa läks aiandusseltsi kassasse. Kõige kõrgemaks kruviti himaalaja jalglehe hind. Mõne meelest oli 15 eurot selle eest liiga palju, ent suur hulk haruldusi läks paraku kaubaks väga odavalt, 0,5—1,5 euro eest.