Repliik. Elu keset prügi

Minu pere korjas kõkutajate eeskujul kodutänavalt hiljuti poole tunniga kahe prügikoti jagu saasta. Et Kantreküla on endiselt koduks põõsastes tiksuvatele viinaninadele, oli prahi sees uhkesti klaastaarat, aga ka kõikvõimalikke pakendeid kommipaberitest räbaldunud kilekottideni välja.

Pean tunnistama, et ma pole kunagi olnud teab mis ökoaktivist, aga järjest rohkem hakkab silma, kuidas inimene pakendeid jumaldab. Kõik alates hambaorkidest kuni seapeani on vaja millegipärast vaakumiga kilesse imeda.