Siis, kui pea lihtsalt lõikab

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gert Elmaste on Eesti tippudele malelaua taga vääriline vastane.
Gert Elmaste on Eesti tippudele malelaua taga vääriline vastane. Foto: Marko Saarm

Gert Elmaste on elupõline ametnik. Käte ja jalgade rammu selles vallas juba naljalt ei rakenda, pigem saab vatti ajumuskel. Ja kui hoog sees, siis miks mitte jätkata mõistuse teritamist ka jõudehetkedel. 

Juba mitmenda põlve viljandlasena on Elmaste põhimõtteline Tallinna vastane. «Õppisin pedas sotsiaaltööd ja nädalavahetustel käisin Viljandis, muidu elasin Lasnamäel üürikas,» meenutab ta. «Mul oli seal paneelmaja kaheksandal korrusel kolmetoaline korter. Kord Viljandist tulles taipasin kohe, et asi pole õige. Uks oli lahti ja oli näha, et kratid on sees käinud. Elamine oli nii tühjaks tehtud, et lisaks isiklikele asjadele oli ka parkett üles kistud ja WC-pott minema tassitud. Tulin päeva pealt tagasi Viljandisse ja otsustasin, et siia ma jään.»

Elmaste õppis Viljandi 4. keskkoolis, millest hiljem sai Maagümnaasium ja mis nüüdseks kannab Kesklinna kooli nime, ning teda paelusid ennekõike reaalained. «Keeleõpe oli nagu oli. Lugesime raamatust midagi maha. Isegi vene keele tekstid kirjutasin vahel vihikusse üles ladina tähtedega.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles