:format(webp)/nginx/o/2018/04/23/7805236t1h5394.jpg)
VIIMASTEST SUURTEST lahingutest Eesti pinnal on möödas juba üle 70 aasta, kuid nendest pärit lõhkekehi peidab maapõu seniajani suurtes kogustes. Kuigi igal aastal leitakse ja hävitatakse Eestis tuhandeid lõhkekehasid, ei paista demineerijate tööl lõppu tulevat. Kõige enam muret tekitab, et lõhekehad muutuvad maa sees iga päevaga aina plahvatusohtlikumaks.
Läinud aastal tuli Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijatele 305 väljakutset, millest 228 olid seotud vana sõjaaegse lahingumoonaga. Kõige rohkem tuleb lõhkekehi välja kaeve-, põllu- ja metsatöödel ning ka vanade taluhoonete remontimisel.
HEA MEEL ON Lõuna-Eesti elanikke kiita, sest nad oskavad ohtlikke esemeid ära tunda ning annavad igast leiust enamasti kohe teada. Julgustame samas vaimus jätkama.
Pea meeles! Mida rohkem on lõhkekeha roostes, seda ohtlikum see on. Seepärast on vähegi kahtlase eseme leidmise korral väga tähtis, et sellest teatataks kohe hädaabinumbril 112. Ainult niimoodi, iga tähelepaneliku Eesti elaniku kaasabil saame elukeskkonda järk-järgult turvalisemaks muuta.
Demineerijad on reageerimiseks valmis seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas. Kevadel, väljakutsete kõrgperioodil, peab siiski varuma rohkem kannatust, sest alati ei pruugi demineerijad leiukohale jõuda väljakutsega samal päeval. Sellegipoolest ei tohi plahvatusohtlikku leidu ise puudutada ega kuhugi viia. Pärast hädaabikõne laekumist häirekeskusesse võtab demineerimismeeskonna juht leidjaga vajadusel ise ühendust, täpsustab olukorda ja annab juhiseid edasiseks tegevuseks.
2017. AASTAL OLI kõige rohkem lahingumoona kahjutuks tegemise väljakutseid Tartumaale: aasta lõpuks kogunes neid 79. Valgamaale oli 56, Võrumaale 50, Jõgevamaale 23, Põlvamaale 10 ja Viljandimaale seitse väljakutset. Kokku hävitati 2017. aastal Lõuna-Eestis 1514 lõhkekeha ja üle 11 836 padruni.
Väljakutsete tihedus on ühelt poolt seotud varasemate ägedate lahingupiirkondadega, teisalt aga elanike hulga ning põllu-, metsa või ehitustööde intensiivsusega.