Läinud nädalavahetusel peetud Türi lillelaadal oli rekordiliselt palju istikukraami. Ilm oli kõigil kolmel päeval soe ja päikeseküllane, mistap enamik puukoole ja lillekasvatajaid võis rõõmustada suure müügiedu üle.
Suure rahakotiga ostjad panid istikumüüjate silmad särama
25. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu põhiostjad on soomlased ja rootslased. Nendeta peaksin hambad varna riputama,» rääkis Suure-Jaani vallas Metskülas asuva Nõrga talu iluaia perenaine Krista Kukk. «Eestlased ostavad odavamaid asju või üht-teist konkreetset, näiteks päevaliiliaid, aga soomlased ja rootslased soovivad midagi erilist,» pajatas ta.
Reedel ja laupäeval käis Krista Kukk ise Türil kaupa pakkumas, aga pühapäeval jättis selle mehe ning poegade hooleks, sest tallu sõitis istikuid ostma ja uudistama terve bussitäis soomlasi.
Viljandi lähedalt tomatitaimi müüma saabunud Merike Rosenberg nentis, et tänavu ostsid soomlased ja rootslased usinalt temagi kaupa. Kiired ajad olid Rosenbergi jutu järgi Türi lillelaada paiku ka Paistu vallas asuvas Kaasiku talus
Lilian Kärneri aias, kuhu toodavat soome aiandushuvilisi lausa bussidega. Perenaine tegevat seal põhjanaabritele ringkäigu ja nood jätvat põnevad taimed meelde, et neid hiljem Türi laadal taga nõuda.
Enamik soomlasi ja rootslasi saabus Türile ostlema suure bussiga, see oligi neil spetsiaalne aiandusreis. Kui reedel võis laadal enim näha meie põhjanaabreid, siis laupäeval andsid ostjate seas tooni juba rootslased. Et mõlemal maal on pikaajalised kodukaunistamis- ja aiandustraditsioonid, võis paljusid kohale sõitnuid pidada suisa eksperdiks. Müüjate jutu järgi olid eriti helded rootsi ostjad.
Erinevalt varasematest aastatest võis märgata, et tänavu ostsid välismaalased peale väikeste püsilillede kaasa ka suuremaid istikuid ning isegi kogukaid viljapuid. Huvitav, kas asjaolu, et Eestis saab nüüd arveldada eurodega, muutis pagasiruumid avaramaks?
Marjapõõsad on otsakorral
Kui «Sakala» reedel Türi laadaplatsi uudistas, oli ohtralt ka kodumaiseid ostjaid. Kaks keskealist naist ütlesid, et mehed jäid koju raha teenima. «Mida me muidu raisata saaksime? Kord aastas käime kulutamas, aga siis ka vägevalt.»
Viiekümnendates eluaastates muhe mees ütles end olevat juba nii eaka, et tahab koju viia ainult üheaastaseid lilli. «Üks püsik mul juba on: sööb ja joob, aga tööd teeb vähe,» lausus ta, muie suunurgas.
Viljandimaa suurim istikukasvataja, Polli Seedri puukooli omanik Elmar Zimmer teadis öelda, et tänavu ilmutavad eestlased suurt huvi istikute vastu ning eriti hästi lähevad kaubaks tarbetaimed. «Masu tõttu on paljud maja ümbritseva uhke muru üles kaevanud ning istutanud asemele marjapõõsaid, õunapuid ja köögivilju,» rääkis ta. «Inimesed ei taha end enam poest ostetud keemiaga mürgitada. Oma aiast saab ikka ehtsat ja hääd kraami.»
Zimmeri jutu järgi on Euroopa Liiduga liitumine asja veidi parandanud, aga varem oli nii, et kaup, mis oli Soome laborites kemikaalide rohkuse tõttu kõlbmatuks tunnistatud, toodi öösel laevaga Tallinna.
Puukooli omaniku sõnutsi on tänavu eriti hinnas marjapõõsaistikud. Suurtes kaubanduskettides pidavat neid juba nappima.
Viljandimaa kaubitsejaid oli palju nagu alati. 83-aastane Viljandi memm Linda Ani ütles, et on müümas käinud kõigil 34 Türi lillelaadal. Sedapuhku polnud teda takistanud tulemast isegi kipsis jalg.
Kose lähistelt oli saabunud perekond Kivistik — Eesti tuntumad elulõngakasvatajad. Võrumaalt oli oma viinamarjaistikutega platsis Liia Kaska. Meeletult oli ka roose. Võrtsjärve äärest kohale sõitnud
Juhan Juhani ütles, et neidki ostetakse väga palju.
Korraldajate jutu järgi oli tänavu rekordiliselt palju istikute müüjaid. Sekka kõlas ka nukker noot: läinud talvel suri Türi lillelaada kauaaegne peakorraldaja Eino Sepp.
Elektriratas ja veinivõistlus
Laadal sai teha elektrijalgratastega proovisõitu ja mitu pillimeest tõmbas lõõtsa. Ühel platsil oli viltuse nukumaja taoline puidust ehitis, mille ees toretses luua seljas sõitva nõia kujutis ning uksel manitses sissesõidu keelu märgi juures olev kiri seiklejaid eemale hoidma. Tavapärase laadakauba hulka kuulusid puidust viidad «Hea koer. Kuri naine» ning «Ettevaatust: koer! Kassi ei tasu ka usaldada».
Mitmel pool sai mekkida vorsti, juustu, veini ja koduõlut ning osta tervisetooteid, nagu astelpajumüslit, jõhvikajahu, astelpajusinepit ja kuusevõrsesiirupit. Ühtlasi peeti lillelaadal «Maalehe» ja Veinivilla korraldatud koduveinivõistluse finaalüritus.
Suurt elevust tekitas auto, kust pakuti pisikesi sulelisi. Sealt said soovijad hane-, pardi-, kana- ja vutitibusid. Kalkuneid polnud, sest praegu valitsevat Eestis nende põud.
Kui väravast välja astusin, käis mul pea laada virvarrist veidi ringi, aga sellegipoolest sean järgmisel kevadel sammud taas Türile, et näha, milliseid tibusid seal siis loetakse.