Mullused võitjad tulevad Viljandi järvejooksule esikohta kaitsma

1928. aastal alguse saanud ümber Viljandi järve jooks stardib tänavu 1. mail 89. korda. Foto: viljandijarvejooks.ee

Ligi 3500 osalejat on registreerunud tänavusele ümber Viljandi järve jooksule ning kirjas on kõik eelmisel aastal nii meeste kui naiste arvestuses esikolmikusse jõudnud jooksjad.

«Osalejate üldarv on eelmiste aastatega võrreldes üsna sarnane,» kinnitas ümber Viljandi järve jooksu korraldustoimkonna juht Mati Jürisson. «Varasemate aastatega võrreldes on seni rohkem registreerutud jooksule ja pisut vähem kepikõnnile.» Jürissoni hinnangul on see rõõmustav, sest nii mõnigi varasematel aastatel kepikõnnil osalenu on sel aastal valinud jooksmise.

Et kevad on sel aastal olnud soe ja kuiv, on radagi mullusest kuivem ja kiirem. See tähendab, et eelmise aasta parimatelt võib tänavu loota veel kiiremat jooksu. Favoriitidest on end kümme päeva enne starti kirja pannud jooksu mitmekordne võitja Ibrahim Mukunga Keeniast ning mullu teise ja kolmanda koha saanud Eesti olümpiajooksjad Kaur Kivistik ning Tiidrek Nurme. Lätist on tulemas 2015. aastal teise koha saanud Reinis Hartmanis ning Viljandimaa parimana on kohal jooksu 2012. aasta võitja Keio Kits.

Naiste seas on favoriitideks kolmikõed Luiged, kes eelmisel aastal vallutasid kolmekesi pjedestaali.

1928. aastal alguse saanud ümber Viljandi järve jooks stardib tänavu 1. mail 89. korda ning see on Eesti vanim järjepidev rahvaspordivõistlus. 60. korda läheb tänavu rajale Mustla mees Benno Viirandi, kes osaluskordade arvestuses on kindel rekordimees.

Et austada ja tunnustada oma veterane, saadavad korraldajad igal aastal kirjaliku kutse ja annavad tasuta stardikoha kõigile meestele, kes on lõpetanud jooksu vähemalt 40 korral ja naistele, kellel on kirjas 20 finišeerimist. Lisaks saavad eluaegse tasuta pääsme kõik need sportlased, kes on võitnud jooksu vähemalt kümme korda. Nii said tänavu kutse 31 meest ja üheksa naist.

Sel aastal 50. jooksule startiv Vändra mees Tõnu Pullerits võrdles ümber Viljandi järve jooksu laulupeoga, kuhu kõik jooksjad kohale tulevad. «Paljude vanade sõpradega kohtungi ma kord aastas Viljandis,» rääkis 70-aastaseks saanud jooksumees. «Selle jooksu fiiling on põhjus, miks ma tahan alati kohal olla.»

Esimest korda 1968. aastal startinud Pulleritsu sõnul on järvejooks aastakümnete vältel palju muutunud ning väga mudasest ja vesisest maastikujooksust on saanud peaaegu maanteejooks, mida saab läbida kuivade ja puhtaste jalanõudega. Veteran meenutas üht 1970. aastate keskpaigas olnud jooksu, kus tuli jäätükkide vahel ka ujuda.

«Minu ees jooksnud kahekordne võitja Vladimir Heerik ütles, et mulle on vesi rinnuni ning hüppas seepeale pea ees kraavi ja hakkas kroolima. Ma mõtlesin, et mina küll ujuma ei hakka, aga kolme sammu pärast lõi vesi üle pea kokku,» meenutas Pullerits. Viljandi lähedal Orika silla juures oli toona käimas suur maantee ehitus ning lisaks tavapärastele ojadele ja kraavidele oli tollel kevadel kaevatud järve äärde üks väga lai kraav, mis just jooksjate teele jäi.

Kui Pullerits kümne tõmbega teisele kaldale jõudis, selgus et kraavist välja pääsemine on keerulisem, kui ta arvata oskas. «Kõik oli alles jääs ja väga libe, kõik lihased olid täiesti kanged, aga õnneks aitasid pealtvaatajad ja sikutasid meid välja,» rääkis jooksuveteran.

Aga sellega polnud toonaste aegade kannatused veel läbi, sest kohe pärast sügavat ja laia kraavi ootas ees soo, kus muda ja vesi vähemalt põlvini ulatus, ning järgmised soised kilomeetrid ootasid jooksjad juba järve Kösti poole jäävas kaldas. Kui jooksjad finišisse jõudsid olid nad läbimärjad, külmunud ja mudased.

Veel 1970. aastate alguses ei läinud jooksjad Huntaugumäest üles, vaid jooksid mööda porist kaldaäärt. «Mäest ei saanudki üles minna, sest seal oli nõukogude sõjaväe lennuväli ja sinna sisenemine oli keelatud,» rääkis Pullerits.

Ühel aastal jooksis Pullerits omaaegse Eesti tippjooksja Lembit Virkuse selja taga. «Virkus käis alati päev varem rajal ja ehitas endale okstest ja laudadest soosse raja ette,» teadis Pullerits. «Täpselt tema järel joostes sai kiirelt edasi, aga kui sammu kõrvale astusid, olid põlvini mudas.»”

Praegusel ajal saab suure osa rajast läbida asfaldil ning ka metsade vahel on jooksjaid ootamas kindla pinnaga kuiv rada. Vaid Orikal asuva joogipunkti järel on võimalik valida, kas joosta läbi soo või joosta 200 meetrit pikem maa mööda kuiva terviserada.

Ümber Viljandi järve jooksu esimesed stardid antakse 30. aprilli õhtul kell 17, kui Viljandi staadionil jooksevad lapsed. Kell 17.30 antakse start teatejooksule ümber järve. Suurjooks ümber Viljandi järve stardib 1. mail kell 12.

Jooksule registreerimine kestab veebilehel www.viljandijarvejooks.ee kuni 26. aprilli viimaste minutiteni. Seejärel saaab registreeruda juba kas Viljandi spordihoones või vahetult enne starti Viljandi staadionil.