Laupäeval pidasid Viljandis Ugala teatris oma festivali Eestimaa õpetajate rahvatantsurühmad. 20. korda teoks saanud ürituse peakorraldaja, Paalalinna kooli Kellukese rühm ulatas õhtu lõpul Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi rühmale reha.
Tantsutrenn toob väsinud õpetaja näole rõõmusära
/nginx/o/2022/11/03/14938126t1h62f3.jpg)
21. aprill 2018, 21:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Reha on meie festivali sümbol ja omamoodi teatepulk. Selle omanikul on au korraldada järgmine pidu,» selgitas Viljandi rahvatantsuõpetaja ja Paalalinna kooli rühma juhendaja Maie Tammemäe.
Õpetajate rahvatantsurühmade festivali algataja on Ida-Virumaa naine Urve Kilk, kes avaldas ajakirjanikule avameelselt, et peo idee tuli tal Viljandi emakeele õpetajatelt. «Nende korraldatav õpetajate teatrifestival oli nii tore mõte ja üritus. Puhtast kadedust otsustasin toona Kohtla-Järvel siis tantsurühmad kokku kutsuda,» kõneles Urve Kilk.
Esimesele peole kutse saanud Maie Tammemäe ja tema juhendatav Kellukese naisrühm oli toona teise festivali korraldaja. Urve Kilk kõneles, et tegu pole mitte pelgalt tantsufestivaliga, vaid rohkem nagu suure sõpruskonna kokkusaamisega, aga rahvatants on muidugi alati kesksel kohal.
20. korda peetud õpetajate rahvatantsufestivalil osales laupäeval Ugalas 19 rühma 230 tantsijaga. Viljandimaalt oli Paalalinna kooli tantsurühma kõrval esimest korda festivalimelust osa saamas Jakobsoni kooli ja gümnaasiumi õpetajate ühine esindus. «Meil on nagu kooliski, enamik on naisrühmad, aga on ka segarühmasid,» kinnitas Maie Tammemäe.
Pidulik ja tegus päev, mis sisaldas nii õpitubasid kui ka teatrimajaga tutvumist, päädis suure ja meeleoluka kontserdiga teatrimaja suurel laval.
Suurte kogemustega õpetaja Maie Tammemäe on veendunud, et rahvatants on hea abimees stressi maandamisel ja tuju tõstmisel. «Õpetaja amet on hirmus raske. Ma näen päris sageli, kui nad tulevad harjutama sünge ja väsinud ilmega, aga lahkuvad tunnist alati naerusuistena ja rõõmsalt,» vahendas Tammemäe oma tähelepanekut.