Nuhid, püstolreporterid ja Benny Hill ehk Facebooki kasutajate välimääraja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Kristi Markov

​Need inimesed, kel Facebooki kontot pole, võib vabalt punasesse raamatusse kanda. Ükskõik, kui palju targemad tegelinskid meid ka ei hirmutaks, me painame iga päev sinist ikoonikest, mille keskel on valge f. Seal internetiavarustes on osa meie maailmast. Me oleme Facebooki-inimesed.

Jah, kusagil on härra Zuckerberg, kelle pangakontod ajavad üle ääre, sest ta on inimkonna enda kasuks tasuta tööle saanud. Teisalt: kui end raekoja platsil uhkes üksinduses alasti kiskuda, võib tõepoolest mõni taktitundetu naga näpuga näidata, aga kui kõik tänavad on paljaste tillernipside ja nihveltoosidega kodanikke täis, ei ole see enam mingi teema. Palju lihtsam on kohe, kui keegi moluraamatu andmebaasidest jahuma kukub, näpud kõrva pista ja täiest kõrist «Juba linnukesi» üürgama hakata. 

Tagasi üles