Juhtkiri. Tingimuseta vangi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sakala logo
Sakala logo Foto: «Sakala»

See on olnud algusest peale selge, et paljude kõpulaste silmis on endine vallavanem Tõnu Kiviloo õige mees. Läinud aasta sügisel, kui ta oli juba esimese astme kohtus mitmes kuriteos süüdi tunnistatud, kogus Kiviloo kohalikel valimistel Reformierakonna nimekirjas kandideerides üsna märkimisväärsed 72 häält – viie võrra rohkem, kui sai naabritega ühinenud omavalitsuse viimane vallavanem Siim Avi.

Raske on arvata, kui suur osa Kiviloo toetajatest uskus, et lõpuks jõuab ka õigussüsteem seisukohale, et too pole midagi seadusevastast teinud. Kindlasti aga oli nende seas rohkem selliseid inimesi, kes oletasid vähemasti alguses, et vangikongi ei pea Kiviloo minema. Tingimisi vangistuse mõiste on ju hästi teada.

Tõtt-öelda lubas ka varasem korruptsioonikuritegude menetlemise praktika arvata, et kui Kiviloo kohtus süüdi jääb, määratakse talle tingimisi vangistus. Juhtivametnikke on Eestis varemgi trellide taha saadetud, aga kui Sakala küsis läinud aasta novembris pärast seda, kui ringkonnakohus oli Kiviloole pooleaastase vangistuse mõistnud, politsei korruptsioonikuritegude büroo juhilt Mati Omblerilt, kas tegu on esimese omavalitsusjuhiga, kes reaalselt vangi mõistetakse, kostis too: «Minu teada küll.»

Tagasi üles