Kas nüüd käib mingi samasugune mäng? Silver Meikar leidis kunagi, et Reformierakond peaks naasma oma juurte juurde, võtma nimeks Eesti Liberaaldemokraatlik Erakond ja lähtuma ka oma poliitika kujundamisel selgelt liberaalsetest väärtustest, kuid tema visati sellest erakonnast lõpuks hoopis välja ja hiljem liitus ta sotsidega.
Keit Pentus-Rosimannus ironiseeris, et lisaks erakonna nime muutmisele võiks Seeder loobuda Res Publica taustaga ministritest. Tundub, et Reformierakond ise on aga loobumas Eestis liberalismi eestkõneleja rollist. Kui L-sõna hakatakse teadlikult vältima, on seda ju raske kuidagi teisiti mõista.
KESKERAKOND ÜRITAB oma kuvandiloomes samal ajal ikka monopoliseerida Rahvarinde pärandit, kuigi Edgar Savisaar on seal praeguseks poliitiliselt nii tõrjutud, et paneb imestama, miks ei ole ta erakonnast välja astunud. Vaadates pildikesi, millel noored keskerakondlased on kaetud Rahvarinde logoga, jääb mulje, et nad on oma erakonna nime vahepeal juba salaja ära muutnud.
Aga eks ole seegi omamoodi tagasipöördumine juurte juurde. On ju iseenesest hea, kui ajalugu mäletatakse.
Nimevahetust võiks soovitada ka sotsidele, kelle reiting on viimasel ajal alla käinud. Kui nad võtaksid tagasi nime Rahvaerakond Mõõdukad, õnnestuks võib-olla üle lüüa pooled EKRE toetajatest, kes soovivad tegelikult hoolekanderiiki, kuid vihkavad punast värvi. Vähemalt 2004. aastal nimevahetus erakonna toetust tõstis. Nüüd poleks vaja teha muud kui see lihtsalt tagasi pöörata.
AINULT HEA NIMEGA muidugi kaua välja ei vea. Valijad saavad lõpuks aru, kui sisu selle taga on nõrk.