Mitmes kuriteos süüdi mõistetud endine Kõpu vallavanem läheb pooleks aastaks vangi Lisatud Tõnu Kiviloo kommentaar

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kõpu vallavanema kohalt taandatud Tõnu Kiviloo mõisteti Viljandi kohtumajas mitmes episoodis süüdi juba mullu 28. novembril. Ringkonnakohtu otsusega saadeti mees reaalselt vanglasse.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Riigikohus jättis menetlusse võtmata endise Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo ja teiste süüdistatavate kassatsioonkaebused, millega vaidlustati Tartu ringkonnakohtu süüdimõistev otsus. See tähendab, et Kivilool tuleb reaalselt vangi minna ja seda karistust enam vaidlustada ei saa.

Kiviloo tunnistas kolmapäeva ennelõunal, et temani pole jõudnud info riigikohtu otsuse asjus ning ta kohtub oma advokaadiga päeva lõpus. "Tõesti ei oska mitte midagi kommenteerida," vastas ta küsimusele, kas kohtu selline otsus tuli tema jaoks üllatusena.

Ringkonnakohus muutis mullu novembris Tartu maakohtu 2016. aasta osaliselt süüdimõistvat otsust ja tunnistas sellega Tõnu Kiviloo kõigis süüdistuse episoodides süüdi ning mõistis talle nelja aasta pikkuse vangistuse, millest reaalselt tuleb kohe ära kanda kuus kuud vangistust. Ülejäänud vangistus mõisteti tingimisi viieaastase katseajaga. Sellega on Tartu ringkonnakohtu otsus ja mõistetud karistus jõustunud.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröride Allar Nisu ja Marge Püss teatasid prokuratuuri pressiteate vahendusel, et ringkonnakohtu mõistetud reaalne vangistus ilmestab seda, et kohus suhtub valgekraelisse kuritegevusse üha rangemalt.

«Ringkonnakohus tõi selle juhtumi puhul eraldi välja, et karistused inimestele, kes on aastate jooksul võimu kuritarvitanud, on osutunud senises kohtupraktikas põhjendamatult leebeteks,» ütles Püss. «Tundub, et ühiskonnas on levinud arusaam, et valgekraelise kuritegevuse eest üldjuhul vangi ei mõisteta. See juhtum kummutab sellise arusaama, mistõttu saadab see ühiskonnale ühemõttelise ja selge signaali, et ka valgekraelise kuritegevuse eest mõistetakse reaalselt vangi,» lisas Nisu.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on omavalitusjuhtidel kohustus anda head eeskuju, kuidas ausalt ja läbipaistvalt omavalitsust juhtida ja kohalikku elu paremaks muuta.

«Enam kui kümme aastat juhtival positsioonil olevad omavalitsuse juhid peaksid ise olema eriti tähelepanelikud enda tegevuse suhtes, sest libastuda pikaaegsel sissetallatud teel on seda kergem. Võib isegi tekkida õigustamise tunne, et kohaliku elu korraldamine on ju edukalt korraldatud. Sellele võivad järgneda rikkumised ja omavolitsemine omavalitsuse varaga. Soovitame omavalitsuse juhtidel seista hea selle eest, et tõsta omavalitsuse töötajate teadlikkust korruptsiooniohtudest. Hea võimalus on näiteks kaasata korruptsiooni vähendamisse Eesti linnade ja valdade liitu,» lisas Ombler.

Süüdistuse järgi seisnes toimingupiirangu rikkumine valla tehingute korraldamises tema endaga seotud ettevõtetega aastatel 2009–2014. Samuti süüdistati Tõnu Kivilood Kõpu vallalt vara ja esemete (nt mööbel, kütus, raha) omastamises, millega tekitati vallale kahju üle 10 000 euro. Ka süüdistati teda kahe soodustuskelmuse toimepanemises aastatel 2011–2013. Need olid seotud maaelu- ja põllumajandustoetuste taotlemisega ja nendega riigile tekitati kahju ligi 80 000 euro ulatuses.

Kokku sai selles kriminaalasjas süüdistuse neli inimest ja kaks firmat, keda süüdistati samuti soodustuskelmuses või tegudele kaasaaitamises.

Tagasi üles