Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/17/7794027t1h9bc9.jpg)
Täna on Viljandimaal liiklustalgud ja politseinikud valvavad korda just neis paikades, millest inimesed ise on kampaania korras teada andnud.
See, kui paljudesse kohtadesse korravalvurid jõuavad, selgub päeva jooksul, kuid kõik 75 muret tekitavat piirkonda on ära jagatud ja hommikul hakkasid patrullid neid läbi käima.
«Kui on välja toodud, et mure on just õhtusel kellaajal, siis nad lähevad sinna õhtuseks ajaks,» lausus Viljandi jaoskonna patrullitalituse juht Alar Sadam.
Õuealad on mureks
Need 75 märget, mis Viljandimaa inimesed on kaardil tähistanud, pole politseile uued kohad. Valdavalt on need paigad, kus on kiirust piiratud näiteks 30 kilomeetrile tunnis, või kodulähedased õuealad, kus sõidetakse kiiremini, kui tohiks.
Nende puhul võiksid elanikud Sadama sõnul endale tuhka pähe raputada, sest liiklejateks on enamasti ikkagi nemad ise. «Kui ta seal elab, peaks ka arvestama, et seal on veel palju teisi elanikke ning lapsi, kes jooksevad ja mängivad,» lausus ta ja selgitas, et kui ohuallikaid on palju, on ka kiirus maha toodud.
Sadam rääkis, et näiteks Maasika tänav on ju samuti piirkonnas, kuhu ei satu need, kes seal ei ela või oma sõpradel-tuttavatel külas ei käi. «Just oma tutvusringkonnaga peaks natuke rääkima.»
Märkeid on tehtud ka asulavälistele teedele. Need on politseiniku sõnul enamasti murekohad, kus maanteel on kiirust piiratud 50 kilomeetrini tunnis. Märk on küll põhjusega pandud, aga elu on näidanud, et kui ei ole füüsilist takistust, siis kiirust väga maha ei võeta. «Kui Kõpu vahel oleks künnis maas, siis kindlasti saaks kiiruse maha, aga keegi ei luba põhimaanteele künnist panna,» sõnas talituse juht.
Piiranguid vaadatakse üle
Umbes sama palju kui tänavu anti liiklustalgutel kohti üles ka 2014. aastal. Möödunud aastatel on Viljandimaa liiklejatele murekohti silma jäänud 30–40. Kui korduvad märgistused välja jätta, võiks ka tänavu rääkida mõnekümnest paigast.
«See 75 näitab, et 75 inimest on võtnud vaevaks jagada oma muret,» nentis Alar Sadam. Näiteks Holstresse on märgitud juba seitse kohta ja Sultsi kandis hakkab silma viis.
Üle Eesti oli aprilli alguseks talgumärke teinud rohkem kui 1600 inimest.
Esimest korda kavandas politsei Eesti liiklejatelt kogutud ettepanekute põhjal liiklustalguid 2013. aastal. Toona anti teada kokku umbes 500 kohast. Viljandimaalased olid esimesel korral oma teadaannetega veel tagasihoidlikud ning talgutele eelnenud nädalase kampaania ajal laekus teade viiest kohast, kuhu politseid oodati. Järgmisel aastal olid arvud aga suuremad. Kogu Eesti peale oli kohti ligi 3000. Edaspidi on see number stabiilseks muutunud, jäädes enamasti tuhande ja kahe tuhande vahele.
Sadam toonitas, et kui maanteele on märgitud 50 kilomeetrit tunnis, siis seal võib olla midagi, millele otsasõitu saab selle kiirusega vältida. Niisugustele piirangutele tasuks tema sõnul eriti tähelepanu pöörata just praegusel ajal, kus vaadatakse väga teravalt üle kohti, kus on kiirust piiratud. «Võib-olla on kool kinni pandud ja siis kaob 50 vajadus ära,» selgitas ta. «Juhul, kui on kergliiklustee tehtud, tõstetakse kõrval oleval maanteel samuti kohe kiirust.»