Jõulise haarde ja tasase häälega folgisõber

Lõõtsamäng aitab Epp Välbal pead puhastada ja õiget meeleolu luua. Foto: Kristjan Kivistik

Võrumaa juurtega Epp Välba istub igal varahommikul autosse, et sõita Suure-Jaani. Ta on sealse põhikooli direktor. Pedagoogitöö kõrvalt armastab ta folkmuusikat ja tõmbab teinekord isegi lõõtsa sirgu. Aga mis kõige olulisem: tänu Välbale on juba kolme kursuse jagu muusikahuvilisi endale legendaarse Heino Tartese käe all väärt pilli valmis meisterdanud.

Pärast Misso keskkooli lõpetamist läks Epp Välba Tallinna. Pedas õppides kohtus ta ühe noormehega, kellega koos tuli Viljandisse ja rajas kodu. Nii võib öelda, et ühest küljest oli tema Viljandisse sattumine juhuslik. Tasapisi saab aga selgeks, et mitut tema tähtsat eluvalikut on salamisi suunanud just lõõtsaga instrumendid. Alustame näiteks sellest, et ta õppis Võru muusikakoolis akordionit.

«Tahtsin klaverit õppida, aga polnud vabu kohti,» kõneleb ta. «Muidugi polnud ma esiti õnnelik, sest klaver oli palju popim. Aga tagantjärele olen väga tänulik, et ema Weltmeistri ostis ja mind suunas. Olen sama aastakäigu tegelane kui kultuuriakadeemia esimene folkmuusikute lend, kes pärimusmuusika festivali käima lükkas. Kui Võrus lõpetasin, soovitas õpetaja tegelikult minulgi Viljandisse edasi õppima tulla. Siis olin muidugi kategooriliselt vastu, sest arvasin, et ei lähe tõelise patrioodina kunagi Võru kandist eemale. Aga nagu näha: mis juhtuma peab, see juhtub.»