Kultuuriakadeemiana on Tartu ülikool ka Viljandis. Seetõttu esitas Sakala nii Sutropile kui Asserile kolm küsimust. Vastused peaksid andma aimu, mida on ühe või teise kandidaadi valituks osutumise korral akadeemia vaatenurgast oodata.

Kas Tartu ülikooli kolledžid, nende hulgas kultuuriakadeemia, peaksid jääma tegutsema samasuguses mahus kui seni? Kui jah, siis kas see on teie kõigutamatu seisukoht?

Margit Sutrop

FOTO: Margus Ansu

Margit Sutrop: Tartu ülikoolil on praegu regionaalsed kolledžid Viljandis, Pärnus ja Narvas. Ülikool tegutseb ka Tallinnas õigusteaduskonna, mereinstituudi ja kaugkoolituskeskuse kaudu. Usun, et kõik regionaalsed kolledžid ja instituudid väljaspool Tartut täidavad olulist regionaalarengut toetavat ülesannet ja esindavad ülikooli kohapeal.

Kas nad jätkavad samas mahus, tõmbavad tegevusi koomale või hoopis kasvavad, seda ei saa keegi öelda, sest palju sõltub sellest, kas jätkub üliõpilasi ning kas haridus- ja teadusministeeriumi rahastusmudel kolledžite tegevust soosib. Seni on ministeeriumi seisukoht olnud, et Viljandi kultuuriakadeemial on väga tähtis roll omakultuuri hoidmisel ja õpetamisel.

Tartu ülikooli poolt vaadates oleme väga rõõmsad selle üle, et Viljandi kultuuriakadeemia kuulub ülikooli alla ja koostöö humanitaaria valdkonnas toimib hästi. Ühiselt käivitati hiljuti kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppekava, mis on väga populaarne.

Oleme kogu Tartus asuva kunstide õppe sellest õppeaastast andnud Viljandi kultuuriakadeemia pädevusse, avades Tartus Toomel vanas anatoomikumis kunstide keskuse. Sügissemestril toimus kunstide keskuses 31 ainekursust, millel osales 428 õppijat ning kus õppejõude oli nii Tartust kui Viljandist. Kultuuriakadeemia on Tartus asuvatele instituutidele suureks eeskujuks ettevõtlusõppe pakkumisega.

Viljandi kultuuriakadeemia on praegu hea tervise juures, noorte huvi Viljandis õppida on suur ning õppejõud on tublid ja motiveeritud. Kõik õppekavad on evalveeritud. Viimasena evalveeriti etenduskunstide ja muusika õppekavad ning pärandtehnoloogiad.

Rahvusvaheliste ekspertide hinnangud on kohati väga kiitvad. Näiteks öeldakse hindamisraportis pärandtehnoloogia õppekava kohta, et õppekavad pakuvad väga omanäolist lähenemisviisi pärandtehnoloogiate uurimisele ja praktiseerimisele. Kiidetakse õppejõudude professionaalsust ja loovust, märgitakse, et üliõpilastööde kvaliteet on kõrge.

Kunstide, muusika ja pärandtehnoloogia õppekava hindamisraport ütleb, et «akadeemia hea koostöö ülikooliga loob võimalused vastastikuseks teadmistevahetuseks, tekitades silla traditsiooniliste akadeemiliste õppeainete, käsitöökultuuri ja loomepraktikate vahel». Parandamist vajavate valdkondadena tuuakse esile vähest välismobiilsust ja seda, et ülikool peab senisest enam tunnustama loomepõhist teadustööd.

Toomas Asser

FOTO: Margus Ansu

Toomas Asser: Ülikooli kolledžitel on oluline roll nii hariduslikult kui regionaalpoliitiliselt, nii ülikooli kui kogu Eesti jaoks. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemial on lisaks ka väga eriline erialane kandepind, sest pärimuskultuuri uurimise ja õpetamisega ei tegelda nii keskendunult kusagil mujal. Seega pole mul mingit kahtlust, et kolledž peab oma positsiooni säilitama. Mahtude ja suundade küsimuses otsustamiseks tuleks esmalt ära kuulata selleks pädevad juhid ja otsustuskogud nii kultuuriakadeemia kui kunstide ja humanitaarteaduste valdkonnas.

Millele tuleb lähema viie aasta vaates pöörata tähelepanu, et kultuuriakadeemia elujõulisus ei saaks räsida? Kas peamine väljakutse seisneb heade õppejõudude Viljandisse meelitamises, õppekavade täitumuses või milleski muus?

Margit Sutrop: Olulised on koostöö Tartu ülikooliga, tudengite jätkuv huvi, õppekavade kõrge kvaliteedi tagamine ning heade õppejõudude sidumine Viljandiga. Paljuski sõltub Viljandi kultuuriakadeemia kestlikkus aga sellest, kas haridus- ja teadusministeerium on nõus käsitlema regionaalsete kolledžite ülesannete ja vastutuse teemat eraldi kõrgkoolide üldisest vastutusvaldkondade jaotusest. Oleme Tartu ülikoolist ministeeriumile selle ettepaneku teinud.

Praegu on vastutusvaldkond seotud õppega kõrghariduse kolmes astmes, regionaalsetes kolledžites aga puudub doktoriõpe, mistõttu kõik see, mida kolledžid teevad, oleks nagu väljaspool kokkulepitud vastutusvaldkondi. See ei ole normaalne olukord, sest kaotame rahaliselt.

Toomas Asser: Elujõulisuse säilitamiseks tasub hoida tihedat koostööd ülejäänud kunstide ja humanitaarteaduste valdkonnaga ning keskenduda oma tugevustele. Kultuuriakadeemial on head eeldused oma eripärase niši, tugeva kohaliku kogukonnatöö ja ühiskonna poole suunatud avatud hoiakute kujul.

Viis aastat tagasi koliti kultuuriakadeemia infohariduse osakond Tartusse. Kas see samm on ennast õigustanud?

Margit Sutrop: Tean, et raamatukogunduse ja infohariduse Tartusse viimine tekitas palju pingeid. Olen humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, infoharidus viidi aga sotsiaalteaduste valdkonda ja seepärast tean vaid niipalju, kui olen kolleegide käest kuulnud. Nende sõnul on ühiskonnateaduste instituudis hästi toimiv infokorralduse rakendusõppekava, kuhu on palju soovijaid.

Viimastel aastatel üliõpilased kahjuks enam raamatukogu õppesuunda peaaegu ei valinud. Põhjuseks see, et raamatukogudes on üliväikesed palgad ja haridus tööturul mingit eelist ei anna. 2018. aasta vastuvõtust alates on kava uuenenud, arenenud ja kasvanud on infokorralduse see osa, kus õpetatakse infosüsteeme, vastates tänapäevaste organisatsioonide infohalduse vajadustele. Kava on olemas vaid avatud ülikoolis ehk sessioonõppena ja vastab töötava õppija vajadustele.

Magistriastmes on ühiskonnateaduste instituut töötanud välja tugeva õppekava, mis keskendub organisatsioonide infoprotsesside ja ärianalüüsile. Seda tehakse koostöös arvutiteaduste instituudiga. 2019. aasta vastuvõtust alates loodetakse käivitada uus õppekava «Ühiskonna ja infoprotsesside analüüs», milles ühendatakse infojuhtimise ja senise sotsioloogia õppekava ühiskonna mõtestamise ja andmeanalüüsi kompetentsid.

Instituudis on kujunemas võimekas, interdistsiplinaarne tegijate tiim, kaasatakse uusi inimesi ning arendatakse koostööd eri organisatsioonidega. On käivitunud regulaarsed praktikakogukonna kooskäimised, kus arutletakse, kuidas instituut oma õppe ja (rakendus)uuringute kaudu saaks organisatsioonidele toeks olla, kuidas andmetest saavad info, tähendus, head otsused ja protsessijuhtimine.

Kokkuvõttes: komplitseeritud üleminek, kuid optimistlik tulevik.

Toomas Asser: Senati toonase otsuse eesmärk oli sarnase sisuga õppekavade konsolideerimine ja sellega ülikooli eri üksuste ja kogu ülikooli tugevdamine. Usun, et ehkki see 2013. aasta otsus oli viljandlastele esiti valulik, võimaldas see ka kolledžil oma tugevuste edasiarendamisele keskenduda.

Loe ka neid

Tagasi üles