Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/27/7353265t1h4e2e.jpg)
Kell 10, mil Vikerraadiost kostsid eksamineeritavatele pühendatud Ivar Ivaski luuleread «Ma elan kindlalt oma keeles, kus iga sõna on mu sünnikoht. On ängistusi minu meeles, kuid ainult keeles hajub nende oht», kuulas neid Viljandi riigigümnaasiumis veidi vähem kui kümme klassitäit abituriente. Hetk varem olid nad saanud juhtnöörid, et sooritada eesti keele riigieksam.
Kiires tempos kooli poole tõttav Ruudi Rang arvas, et matemaatika on tavaliselt kõige raskem. «Inglise keele teeb ära, see on mõistetav,» märkis ta. Tema sõnul koosneb eesti keele eksam lugemisülesandest ja kirjandist, mis võiks olla vähemalt 400 tähemärki. Kirjandi kirjutamist Rang päris «leboks» ei pidanud. Küsimuse peale, kuhu plaan on sihtida, vastas temaga koos eksamitulle sööstev Mait Raudsepp: «Ülikooli.»