FILMIARVUSTUS. Elu esimene revolutsioon

Tatiana õpetab diktaatorit internetti kasutama. Foto: Forum Cinemas

​Kui filmi üks osatäitjatest on legendaarne Michael Caine, tekivad minu eas vaatajal teatud ootused. No sellised üsna uhked ootused, et tegu on aplausi väärt rollisooritustest pungil vaimuka ja põnevate keerdkäikudega meistriteosega. Viljandi kinos jooksev «Kallis diktaator» («Dear Dictator») on selle koha pealt üks täiesti õnnetult ja valesti reklaamitud film.

Ma kohe räägin, miks. Esmalt aga väike süžeetutvustus. 

On üks mässumeelne keskkooli lõpuklassi neiu Tatiana (Odeya Rush) ja on ühe Kariibi mere riigi diktaator Anton Vincent (Michael Caine). Ah et mis sellistel inimestel küll omavahel asja? Ega muidu vist olekski, aga Tatiana on juhtumisi selle diktaatori suur fänn ja kui ühiskonnaõpetuse tunnis kästakse kõigil õpilastel kirjutada oma eeskujule kiri, võtab ta kätte ja kribab just Anton Vincentile. Vastupidi igasugusele loogikale saab sellest alguse pikk kirjavahetus ning kui müstilises saareriigis toimub riigipööre, leiab Tatiana diktaatori oma garaažist.