Metsa võib saata ka lahkete sõnadega

Liivakuklane lehetäisid masseerimas. Kui lehetäidel toiduks magusat eritist enam ei jätku, pistab kuklane nad lihtsalt pintslisse.

FOTO: Urmas Tartes

Noorele lugejale mõeldud harivaid kirjatükke ei ilmu just üleliia tihti. Seda suurem on rõõm, kui looduse tutvustamise võtab ette kodumaakonna inimene. Tiina Alvarezi (kodanikunimi Tiina Viir) värskelt ilmunud raamat «Metsas on põnev» on igati mõnus lugemine ning täidab sooja õpetaja rolli kõrval väikestviisi ka moraalimajaka ülesannet.

See loodusraamat pole just paks. Umbes 50 leheküljele on mahutatud üheksa teksti, milles tutvustatakse loomade, putukate ja taimede hingeelu. Tekstid pole pikad ja keerulised, kuid autor on neisse peitnud palju põnevaid fakte ja õpetlikke suunamisi. Näiteks halljänesest jutustavas avapeatükis seatakse ritta selle loomakese hüüdnimed, aga jagatakse teadmisi ka tema paljunemise, toitumise, käitumise ja elupaiga kohta. Isegi koprofaagia olemus saab šokolaadikomme meenutavate pabulate kaudu kenasti lahti seletatud.

Õhku ei jää heitmata manitsus metsarahva elupaiku puhtana hoida. Ja mis kõige vahvam: jutud on kirjutatud mina-vormis ehk siis iga tegelane räägib lugejale justkui ise oma lugu.

Tagasi üles