Maa-ameti avaldatud turuanalüüs näitab, et haritava maaga tehtud tehingute arv kahanes aastataguse perioodiga võrreldes 10,8 protsenti, kuid hektari mediaanhind kasvas ligi kaheksa protsenti, saavutades taseme 2912 eurot hektari eest.
Mullu tehti Viljandimaal põllumaaga 106 tehingut
12. aprill 2018, 16:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu aasta varemgi, tehti aasta jooksul enim tehinguid Lääne-Virumaal ning haritava maa hind oli kalleim Jõgevamaal.
«Haritava maa hind on endiselt kasvutrendis. Vaadates pikaajalist andmerida, selgub, et müüakse järjest väiksemaid maatükke: 20 aastaga on müüdava haritava maa pind kahanenud kaks korda. Mediaanhind on sama ajaga kasvanud enam kui 14 korda. Sealjuures haritava maa turg on elavam kevadel, märtsis ja aprillis ning aasta lõpus,» selgitas maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.
Haritava maaga tehti 2017. aastal kokku 1253 tehingut, mis tähendab, et tehingute arv kahanes 2016. aastaga võrreldes 10,8 protsenti. Tehingute koguväärtus kahanes 6,9 protsenti, jäädes tasemele 38,2 miljonit eurot. Seejuures haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind siiski kasvas 7,9 protsenti, küündides 2912 euroni hektari eest.
Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 1000 euro võrra. Suurim mediaanhind oli Jõgevamaal (3406 eurot hektari kohta) ning väikseim Hiiumaal (1721 eurot hektari kohta).
Tehingud ei ole koondunud kindlasse maakonda. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus tehti 163 tehingut. Järgnesid Tartumaa 118 ja Viljandimaa 106 tehinguga.