Juhtkiri. Katkise väljaku teooria

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Sakala

Kümme aastat tagasi suutsid Hollandi teadlased suure hulga varjatud kaamera eksperimentide abil tõestada kriminoloogias ammu tuntud katkise akna teooria paikapidavust. See teooria väidab, et kui ühel majal lüüakse aknad puruks, viib see suurema korralageduseni kogu ümbruskonnas. Madalmaade teadlased jõudsid järelduseni, et hälbiva käitumise soodustamiseks piisab ka grafitist või tänaval vedelevast rämpsust.

Seaduskuulekal ja enda ümber ilu, mitte inetust looval inimesel ei ole keeruline niisugust lumepalliefekti mõista. Üksainus katkine aknaklaas jätab tervest hoonest mulje, justnagu poleks seda mitte kellelegi vaja. Nõnda tekib mõnel marakratil tahtmine kuulda klirinat ja tunda sellega kaasnevat adrenaliinipahvakat. Ja juba pall veerebki.

Samalaadne hookogumine toimub laamendaja peas. Üks lõhutud ese annab nii-öelda õnnestumise kogemuse ja tekib küsimus, mis järgmiseks ette võtta.

Tagasi üles