Helir-Valdor Seeder: pensionireformi küsimustes on palju eriarvamusi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helir-Valdor Seeder
Helir-Valdor Seeder Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehel Helir-Valdor Seedril on oma sõnul hea meel, et pensionireformi eelnõu jõudis riigikogus menetlusse, kuid selles on mitu olulist kohta, kus koalitsioon ei ole samal nõul.

«Kõigepealt, väga hea, et pensionireformi seaduseelnõu on lõpuks mingil kujul laual, igasugu mõtteid on enne arutatud, aga nüüd on lõpuks, mida arutada. Meil ei ole nii, et rindejooned jookseksid erakondade vahel või koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Eriarvamusi on palju,» ütles erakonna juht Helir-Valdor Seeder uudisteagentuurile BNS.

Üheks suurimaks vaidluskohaks kujunevad tema hinnangul esimese pensionisambaga plaanitavad muudatused ja ettepanek see palgast lahti siduda. «Siin ei ole kindlasti üksmeelt koalitsioonis,» märkis Seeder.

«Teise sambaga on samuti küsimus. Praegu mõnevõrra lihtsustatakse sellega ühinemise võimalusi ja see on minu arust mõistlik. Teisalt seatakse see väga tugevalt esimese sambaga,» lisas Seeder. Tema hinnangul tuleb teine pensionisammas muuta vabatahtlikuks.

«Kolmandaks küsimuseks on pensioniiga ja muuta see sõltuvaks keskmise eeldatava elueaga. Kolm sellist suuremat küsimuste ringi, kus erakonnad peavad asjad läbi rääkima. Aga hea meel on, et see riigikogu ette toodi,» sõnas Seeder.

Riigikogu juhatus otsustas teisipäeval võtta menetlusse valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, millega käsitletakse pensioniea ja -valemiga seotud muudatusi.

Eelnõus käsitletakse paindliku pensioni loomist, samuti teise pensionisambaga liitumise taasavamist. Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda.

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid isikuid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles