Viljandimaalaste hinnang oma tervisele jääb riigi keskmisele alla

Tervise Arengu Instituudi avaldatud uuringust selgub, et viljandimaalased on Eesti keskmisest usinamad liikujad. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Eestis on tervise ja heaolu vallas regionaalselt suured erinevused, selgus tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud maakondlikest ülevaadetest. Võrdluses Eesti ja Euroopa keskmisega on uuringus välja toodud tervisekäitumise põhinäitajad, ülekaalulisus, ebapiisav liikumine, joomine ja suitsetamine. Viljandimaa keskmine jääb nendes kriteeriumides mõnevõrra keskmisest alla poole, ent samas on maakonna elanike endi positiivne tervisehinnang päris tublisti Eesti keskmisest madalam.

«Üldised trendid on sarnased mitmel pool Eestis: oodatava eluea väike kasv viimase 10 aasta jooksul, rahvastiku vananemine, ülekaaluliste ja rasvunud elanike osa suurenemine,» kommenteeris TAI vanemspetsialist Maali Käbin. Tema kirjeldust mööda on mõningaid edusamme tehtud õnnetussurmade ning alla 65-aastaste elanike suremuse vähendamises, kuid vigastussuremuse poolest oleme endiselt Euroopas esirinnas. Kõigis maakondades on erakordselt väike nende hulk, kes söövad piisavalt köögi- ja puuvilju.

Maakondade vahel on Käbini sõnul väikese riigi kohta siiski võrdlemisi suur ebavõrdsus. Näiteks kui vaadata meeste tervena elatud aastaid, siis kõigub see 62 aastast Läänemaal 42 aastani Põlvamaal. Viljandimaal on see näitaja 49.

Kõige paremaks hindavad oma tervist Läänemaa inimesed, kellest koguni 64 protsenti peab oma tervist heaks, kõige kehvemaks aga idavirumaalased (28,5 protsenti). Viljandimaa jääb selles riigi keskmisele omajagu alla ning oma tervist peab heaks 40,9 protsenti elanikest.

Seksuaalsel teel levivad haiguseid (va HIV) diagnoositakse enim Pärnumaal, vähim Hiiumaal. Kõige rohkem ülekaalulisi täiskasvanuid on Võru- ja Põlvamaal, kõige vähem Harjumaal. Viljandimaa jääb selles alla Eesti ja Euroopa keskmisele.

Turvatunne on suurim saarte elanikel, väikseim Ida-Virumaal ja Harjumaal. Suured on erinevused siseturvalisusega seotud teemades: kuritegevus, kuid ka vigastussurmad, sealhulgas tule- ja veeõnnetustes kannatanud. Kokku on ülevaadetes iga maakonna kohta välja toodud 50 indikaatorit.

Viljandimaa kohta käivat graafilist ülevaadet pakkuvate tabelitega saab tutvuda siin.

Käbini sõnul on inimeste tervis ja heaolu tihedalt seotud maakonna üldise sotsiaalse ja majandusliku olukorraga: milline on tööhõive ja võimalused sissetuleku teenimiseks; millised on osalusvõimalused; kas elukeskkonda tajutakse turvalisena ning millised toetavad teenused on olemas ja kättesaadavad.

TAI koostas ülevaated eesmärgiga anda kohalike omavalitsuste otsusetegijatele ja elanikele lihtsas vormis ülevaade maakonna tervise ja heaolu näitajatest ning pakkuda alusmaterjali maakondade tervise- ja heaoluprofiilide koostamiseks. «Ülevaated ei ole mõeldud maakondade omavahel pingeritta seadmiseks, vaid maakonna elanike terviseseisundist tervikliku pildi loomiseks. Et inimeste tervist ja heaolu mõjutavad kõigis eluvaldkondades tehtavad otsused ja ellu viidavad tegevused, siis planeerimise abivahendina on tervikülevaade hädavajalik kõigile,» selgitas Käbin.

Maakondade tervisenäitajaid on võrreldud Eesti keskmisega. Andmed pärinevad TAI andmebaasidest, statistikaametilt, sotsiaalministeeriumilt, päästeametilt, terviseametilt ja teistest allikatest.