Juhtkiri. Kui suur on kriis?

Foto: Sakala

Viimaste päevade peamisi uudiseid on olnud, et sotside liider Jevgeni Ossinovski loobub valitsuskabineti kohast ehk tervise- ja tööministri ametist. Viljandimaalastel on paslik öelda, et Ossinovski teeb erakonna esimehena riigikogus jätkates Helir-Valdor Seedrit.

Tõsi, päris võrreldavad nende poliitikute sammud pole. Seeder oli IRL-i etteotsa tõustes parlamendi liige ja otsustas selles positsioonis jätkata. Põhjus oli ilmne: partei vaevles akuutse sisemise kriisi käes ja vajas piltlikult öeldes mitmest kohast kokkuõmblemist. Riigikogu liikmena oli tal seda tööd palju lihtsam teha ning tuleb tunnistada, et Seeder ongi IRL-i tervise turgutamisega vähemalt pealtnäha päris hästi hakkama saanud.

Jevgeni Ossinovski sammu eellugu on teistsugune ning tema vangerdus on pälvinud üksjagu kriitikat. Poliitilised oponendid süüdistavad Ossinovskit eeskätt vastutusest kõrvalehoidmises, kuid nuriseda võib ka tema põhjenduse kallal. Ligemale neljandik valimistevahelisest perioodist seisab veel ees. Öeldes praegu, et taanduda on vaja selleks, et erakond teeks riigikogu valimistel hea tulemuse, tekib küsimus, kui palju aega kulub Eesti poliitikas adra seadmisele ja kui palju sisulisele tööle.