/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2017/05/06/6629219t1he64b.jpg)
Talupidajate keskliit pöördus keskkonnaministeeriumi poole taotlusega saada selleks kevadeks rändlindude põldudelt peletamiseks maaomanikele heidutusjahtide pidamise õigus.
Talupidajad soovivad rändlindude heidutusjahi õigust (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hallhanede ja valgepõsk-laglede suur arvukus on kogu Euroopas järjest rohkem jutuks. Suureneb nii nende arvukus kui ka Eestis viibitavate päevade arv. Eelmise aasta kevad oli paljudele põllumeestele väga raske, rändlindude tekitatud kahjud olid suured.
Seni kasutusel olnud meetodid ei ole piisavad, et järjest suurenevaid põllukahjusid ära hoida. Linnud harjuvad peletitega kiirelt ja need ei häiri neid enam.
Talupidajate keskliit leiab, et mõistlik oleks lubada kevadist heidutusjahti pidada maaomanikel ja nende volitatud isikutel. Heidutusjahti võiks lubada ainult nendes piirkondades, kus rändlinnud põldudele kahju tekitavad. Heidutusjahi eesmärk ei oleks küttimine, vaid kahjustuste ärahoidmine. Heidutus annaks maaomanikule õiguse peletada ise või kasutada jahimeeste abi rändlindude peletamiseks jahirelvadest paugutades.
Heidutusjahiga võib kaasneda lindude küttimine, aga see ei ole eesmärk ja kui see ongi nii, siis kütitavad kogused on marginaalsed. See ei oleks jahipidamine klassikalises mõttes.
Reguleeritud heidutusjaht tagaks selle, et põllumehed saaks oma tööd teha ja samas ei kahjustataks rändlindude populatsiooni.