/nginx/o/2011/05/23/594772t1hce40.jpg)
Uue-Kariste kandi elanikud muretsevad, et kavandatav turbakaevandus jätab kuivaks Pale jõe.
Uue-Kariste inimesed kardavad Pale jõe kadu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turbakaevandus on plaanis rajada Halliste valda Leinasoosse. Kohalike andmetel saab Navesti jõkke suunduv 25 kilomeetri pikkune Pale oma vee just Leinasoost. Nende sõnul kuivab jõgi vihmavaestel suvedel niigi kokku.
Halliste vallavanemale Andres Rõigasele teevad aga muret suured turbaveokid, mis hakkavad kruuskattega teedel sõitma ja ümbrust tolmupilve matma.
Ekspert: Pale jõgi ei kao
Pärnu firma, osaühing Ideal Investments tahab Leinasoos turvast kaevandada 53,58 hektari suurusel maa-alal, koos teenindusmaaga oleks kasutusel 75,99 hektarit.
Keskkonnaamet on algatanud keskkonnamõju hindamise, seljataga on programmi esimene avalik arutelu. See peeti üle-eelmisel nädalal Uue-Kariste rahvamajas paarikümne inimese osavõtul, kohal olid ka keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni esindajad Toomas Kalda ja Kairi Drabtšinskaja. Eksperdina jagas selgitusi turbateadlane Mall Orru.
«Pale jõgi saab alguse turbaalalt idas Hõbemäe küla lähistel, teda toidavad põhiosas liustikusetted — liivsavi- või saviliivmoreen — ja sademed. Et tegemist on madalsooturbaga, toidavad liustikusetted ka turbalasundit,» selgitas Mall Orru.
Turbateadlane lisas, et sood ei anna oma vett naljalt välja. Näiteks tõi ta
Ellamaa ja Rääma raba, kus turbas on 94 protsenti vett, kuid ümbritsevad metsakuivenduskraavid ei saa seda peaaegu üldse.
Kavandatava tootmisala piires on Pale jõge metsakuivenduse käigus süvendatud ja õgvendatud, kuid tooni annavad kobraste tehtud tammid. Teenindusmaast on välja arvatud vääriselupaigad ja Pale jõe kaitsetsoon.
«Pale jõgi turbatootmise tagajärjel ei kao,» on Orru kindel.
Mall Orru kutsus Uue-Kariste nõupidamisel kohalikke inimesi koos temaga kaheks päevaks Pale jõele ja tema lisajõgedele uurimisretkele.
Kolm inimest, nende hulgas Uue-Kariste rahvamaja juhataja Ivi Alp, olid rabamatka mõttega päri ja andsid turbateadlasele oma kontaktandmed.
«Seal on praegu hirmus räpsik,» teadis rääkida talunik Enn Juhkam. Sama kinnitas Mall Orru.
Roger Puit on seal metsa osaliselt langetanud, lääneserva on jäänud kuuski ning keskosas näeb leppa ja paju.
Tee- ja tolmumure jääb
«Mis saab teedest, mille kaudu turvast veetakse, näiteks Uue-Kariste—Heimtali või Kõpu teest,» muretses vallavanem Andres Rõigas. «Need on ju kruuskattega, pealegi tekib nende kohal palju tolmu.»
Alles neljapäeval oli ta vallavalitsuse liikmetega selle üle aru pidanud, kuigi keskkonnamõju hindajad turba laadimise ja transpordiga kaasnevas müras ja tolmus probleemi ei näe. Nad on teinud ja teevad mürataseme ja tolmukoguse prognoose.
«Kaevandatakse kütteturvast, mis ladustatakse kogujatega väljaveotee äärde. Selleks kasutatakse mäeeraldise piires asuvaid metsasihte ja läänekülje teid, mis suunduvad Rakitsa—Halliste kruusateele,» öeldakse keskkonnamõju programmis. «Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldisest umbes 0,8 kilomeetri kaugusel ning mõju inimeste heaolule ja tervisele on eeldatavasti suhteliselt väike.»
Ladustamisplatsilt veetakse turvast autodega laiali aasta ringi.
Kohalikud elanikud avaldasid veel kartust, et turba kaevandamine jätab kuivaks nende kaevud. Neile kinnitati, et keskkonnamõju hindamise käigus mõõdetakse kaevude veetaset. Seda tehakse nii kõrge kui madala veetaseme korral, asjaosalised on ekspert, kaevu omanik ja valla esindaja. Ühtlasi uuritakse vee omadusi.
Vallavalitsuses arutati ka Uue-Kariste talumeeste mõtet täita veega praegu tühjana seisev Mulgi paisjärv ja sellega tõsta Uue-Kariste järve veetaset. See tuleks nende arvates kasuks nii Pale jõe seisundile kui Uue-Kariste ilule.
Kohalikul rahval on veel mõni päev aega avaldada keskkonnamõju programmi koostajaile oma mõtteid ja teha ettepanekuid. Kinnitamiseni jõutakse septembris või oktoobris.