Veredoonoreid jääb vähemaks, sest noori on vähem

18–24-aastasi doonoreid jäi mullu vähemaks 16 ja 25–44-aastasi 4 protsenti, selgub tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud statistikast. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tervise arengu instituudi teatel vähenes läinud aastal veredoonorite arv 4,3 protsenti ning langustrendi põhjus on noorte doonorite vähesus.

18–24-aastasi doonoreid jäi mullu vähemaks 16 ja 25–44-aastasi 4 protsenti, selgub tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud statistikast. Seevastu kasvas veidi doonorlus vanemates vanuserühmades: üle 45-aastasi doonoreid oli aastaga kaks protsenti enam.

Et noorte osa rahvastikus on viimasel ajal kahanenud, on ka uusi potentsiaalseid doonoreid selle võrra vähem. Näiteks 2007.–2016. aastani oli rahvastikus noori vanuses 20–24 iga aastaga keskmiselt 3,5 protsenti ja noori vanuses 15–19 aastat 5 prontsenti vähem.

Eelmisel aastal loovutasid 31 734 doonorit 55 057 korral verd. Nagu varem oli keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7. Esimest korda loovutas 2017. aastal verd 5084 inimest, see on 16 protsenti kõikidest veredoonoritest.

Veredoonorite seas oli mullu 694 afereesi doonorit, kes loovutasid 3447 doosi teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt viis afereesiprotseduuri. Näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Et patsiendile, kes vereülekannet vajab, on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski. Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 6,3 protsenti.

Eestis on neli verekeskust, Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel, aga doonoripäevi korraldatakse eri paigus. Möödunud aastal moodustas verekeskuste väljasõitudelt kogutud veredoosid 42 protsenti kõigist vereloovutustest. See on ka perioodi 2007–2017 keskmine näitaja.

Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuse järgmised väljasõidud Viljandimaale on 17. aprillil, kui kella 10–12 on doonoripäev Karksi valla kultuurikeskuses, ja 26. aprillil, mil kella 9.45–13 võetakse verd Viljandi haiglas.

Kogu doonorveri läbib testimise, kus uuritakse enam levinud verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajate esinemist. Eelmisel aastal leiti kogutud doonorveres 45 positiivse nakkushaigustekitaja juhtumit, nende seas esines enim C hepatiiti – 24 doonori veres. Nakkushaigustekitajaga veredoosid hävitatakse.

Vereülekandeid sai Eesti haiglates 16 076 patsienti, mis on 10,5 protsenti vähem kui aasta varem. Vereülekande saajate arv sõltub otseselt doonorite hulgast: kui doonorite arv väheneb, siis paraku on vähem ka verekeskustes ettevalmistatud verekomponente, mida patsientide ravis kasutada saab.